Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- 3. november 1998 kell 22:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Vallavanem rikub seadust
Tartu maakohus tunnistas 5. oktoobril Peipsiääre vallavalitsuse tegevusetuse ASi Peipsi Kalamees maa ostueesõigusega erastamise lahendamisel seadusevastaseks ja mõistis vallavalitsuselt välja ligi 3700 krooni kohtukulusid.Vallavanem Niina Baranina (ainus eesti keelt mittevaldav vallavanem Eestis) pole kohtuotsust täitma asunud.«Vallavanemaga läksid suhted jahedamaks pärast seda, kui me teda aktsionäriks ei võtnud ja teravaks pärast maa erastamistaotluse esitamist,» räägib ASi Peipsi Kalamees juhatuse esimees Vladimir Karzubov.«Vald tahab munitsipaliseerida maa sadama ümbruses, et sadam ei kuuluks ühele firmale, vaid oleks kõigi vallaelanike kasutada,» ütleb vallavanem Baranina.Tema sõnul on Kolkja sadam vallas ainuke, kuhu saavad sisse sõita ka turiste sõidutavad väikelaevad.Baranina tõrksus võib peituda aga hoopis muus. Ettevõtlusvaimu parandamiseks Peipsi ääres on käivitatud Peipsiveere Phare pilootprojekt maksumusega 3,1 miljonit krooni. Phare toetus moodustab sellest 2,1 miljonit krooni, ülejäänud rahastajad on Peipsiveere sihtasutus, Tartu ja Jõgeva maavalitsused, ASid Algen ja Peipsiveere Bistroo, Peipsi piirkonna arengufond ja kohalik vald.Projekti põhikulutused on 1,9 miljonit krooni sadama laiendamiseks ning supelranna rajamiseks. Tasuvusuuringud maksavad pool miljonit krooni. Peale selle on kavas rajada sadama lähedal asuvasse põlenud majja sibula- ja kalarestoran.Peipsiääre vallas on praegu kaks eraettevõtet: Vladimir Karzubovile ja Vladimir Filippovile kuuluv AS Peipsi Kalamees ning Aleksander Korbanile ja Gennadi Grigorjevile kuuluv AS Algen.Phare projekti lülitatud AS Peipsiveere Bistroo pole aga äriregistrisse kantud. Bistroo juhiks on Peipsiveere sihtasutuses märgitud vallasekretär Tatjana Kohtova, kes lubanud projekti 100 000 krooniga toetada.«Kui räägitakse koostööst eraettevõtjatega, siis meie poole pole küll keegi pöördunud,» ütleb Vladimir Filippov. Tema sõnul pakub vallavanem Phare projekti eraettevõttele kuuluvat sadamat, milleks tal mingeid volitusi pole.Vallaelanikud on hämmeldunud, kuuldes plaanist rajada 900 000 krooniga supelrand. Selles, ühes Eesti väikseimas vallas oleks vaja parandada teid, ambulatoorium on kokku kukkumas ja puudub bussijaam.- Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.