Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Algavad euroläbirääkimised
Läbirääkimistel käsitletakse seitset valdkonda, kus lahknevused seisukohtades on kõige väiksemad. Raskemad teemad, nagu põllumajandus, jäävad kaugemasse tulevikku.
Kõneluste algus langeb ajale, mil mitu seni Euroopa Liidu (EL) laienemist toetanud riiki on toonitanud vajadust tempot maha võtta. Itaalia ja Belgia pessimismi liidu laienemisse on avalikult jaganud ka Prantsusmaa ja Saksamaa, kes üheksa aastat tagasi Berliini müüri langemise järel pidasid esimest laienemisringi võimalikuks aastal 2000.
Kuigi Euroopa komisjon andis möödunud nädalal kandidaatriikide ettevalmistusele suhteliselt hea hinnangu, peavad välisajakirjanduse andmeil Euroopa Liidu liikmesriikide juhid reaalsemaks euroliidu laienemise orientiiriks aastaid 2005--2006.
Esmajoones takistavad kiiret laienemist ELi lõpetamata struktuurireform ja lahendamata finantsküsimused.
Euroliidu laienemise esimene ring toob juurde 63 miljonit inimest (17% elanikkonda), kuid lisab bloki sisemajanduse kogutoodangusse vaid 255 miljardit dollarit ehk 3%.
See nõuab ELi ühiseelarve reformimist, kärpides järsult praeguste vaesemate liikmesriikide, nagu Iirimaa ja Hispaania, abisummasid. Ka ühine põllumajanduspoliitika (CAP) pole laienenud liidus reformimata kujul mõeldav, ent vastuseis muudatustele on Europopa Liidu põllumeeste seas väga tugev.
Euroliidu laienemist võivad takistada ka Küprose lahendamata probleemid. Kui Kreeka ja Türgi vastasseis saarel ei lahene, võib Prantsusmaa Küprose vastuvõtmisest Euroopa Liitu keelduda ning Kreeka omakorda blokeerida kogu liidu laienemise.