«Meie idee pole mitte tööstusi lihtsalt pankrotti ajada, vaid need üle võtta,» ütles talupidajate keskliidu peadirektor Kaul Nurm. «Kui töötlev tööstus allutada tootjale, pole tootjaid enam vaja riiklikult toetada.»
Tootjad võivad meie vastu nõudeid koondada, kuid raha neile selline tegevus ei too, sõnas Ühinenud Meiereide nõukogu esimees Enn Sokk. «Nende raha on meie ostjate käes.»
Nurme sõnul on huvi nõuete koondamise vastu tootjate poolt väga suur. «Mõni mees käib siin, võtab kaasa kümme blanketti nõude esitamiseks ja lubab need oma külas laiali jagada,» rääkis Nurm. Esimesed võlanõuded peaksid Nurme sõnul taluliitudesse hakkama laekuma järgmisel nädalal.
Piimatootja Kehtna Mõisa OÜ juhatuse esimees Märt Riisenberg ütles, et ühineb võlanõuete koondamise üleskutsega, sest iga võimalus raha kättesaamiseks tuleb ära kasutada. Kehtna Mõis müüb piima Tallinna piimatööstusele ja Lactole ning need ettevõtted on piimatootjale võlgu umbes pool miljonit krooni. «Meie jaoks on see suur summa,» ütles Riisenberg.
Piimatootjatele on kõige enam võlgu suured Vene turuga seotud piimatööstused, ent juba hakkavad võlgnevused tekkima ka ühistulistel tööstustel, kel on raskusi raha kättesaamisega kauplustelt.
Kaul Nurme sõnul on suurimad võlglased Ühinenud Meiereid, Võru Juust, Lacto ja Tallinna piimatööstus. «Hiiumaa piimatootjad pole Lactost raha saanud alates juunikuust ja tänaseks on Hiiumaa juustutööstus suletud,» ütles Kaul Nurm.
ASi Võru Juust projektijuht Einar Rannit ütles, et väiketootjatele maksab Võru Juust praegu maikuu piimaraha, suuremaile tootjaile septembri piimaraha. Kui suur on Võru Juustu võlg piimatootjate ees, ei osanud Rannit öelda.
«Tootjad on meie käest küsinud, kui kaua me sellises olukorras tootmist jätkame ja täna võime öelda, et aastavahetuseni kindlasti,» ütles Rannit.
Ühinenud Meiereid maksab piimatootjaile endiselt ühe kuu piimaraha järgneva kolme kuu jooksul. Ühinenud Meiereide nõukogu esimehe Enn Soku sõnul on tootjatele tervikuna välja makstud augusti piimaraha.
Sokk lisas, et piimanduses on praegu esmakordselt käes olukord, kus välisturgudele peavad ettevõtted toodangut müüma odavamalt kui siseturul.