Seekord tulid viikingid plaanitule

Aasta silmapaistvaimaks muutuseks Balti riikides võib pidada Soome, Norra ja Rootsi kapitali kiiret võimuvõttu Eesti meedias, tööstuses ja panganduses.

Viikingite uus alistusretk toimus samaaegu kriisi süvenemisega Venemaal. Mida hullemaks naaberriigis läks, seda julgemaks muutusid viikingid -- just siis, kui Venemaa rahandus kõrbes, võtsid rootslased üle Eesti äriehted -- pangad.

Paremat aega enda maksmapanemiseks Balti riikides oli viikingitel raske leida. Just nimelt Balti riikides, sest Eesti juhtivad pangad jõuliselt üle võtnud rootslased teadsid hästi, et sisenevad hoopiski Balti pangaturule -- Hansapank ja Ühispank olid end sisse seadnud või seadmas Lätis ja Leedus. Samaga on eestlased hakkama saanud mitmes muus vallas, mis paljus selgitab välismaa huvi just Eesti vastu.

Viikingite puhul on tegu samm-sammult elluviidava Balti-poliitikaga. Säärase taktika eesmärk pole kedagi ärritada. Tuleb ju arvestada, et Venemaa peab ühel hetkel tunnistama, et mõnd Balti riikide jaoks tähtsat küsimust otsustatakse kaugemates pealinnades.

Söandan väita, et (eeskätt) rootslaste tulek moodustas vaid osa laiemast USA-Põhjamaade projektist, mida hakati kujundama 1996. Mäletatavasti pani sellele aluse kevadel 1996 avaldatud RAND Corporationi uurimus, mis muu hulgas pakkus Rootsile liidrirolli piirkonna julgeoleku tagamisel. Stockholm loobus pakkumisest, ent peaminister Göran Perssoni ja president Clintoni kohtumisel Washingtonis augustis 1996 lepiti kokku Läänemere koostöönõukogu asutamises Perssoni kantselei juurde. Selle ainsaks mitte-põhjamaalasest liikmeks sai USA ärimees ja diplomaat Richard Holbrooke.

Kuu hiljem tõid jänkid Balti pealinnadesse esimesed visandid US Action Planist, mis lõpuks võttis USA-Balti harta kuju ning allkirjastati jaanuaris 1998. Harta pidas silmas ka Balti riikide majanduse edendamist, mida kinnitati president Clintoni teatega Balti-Ameerika partnerlusfondi loomisest. On enam kui kindel, et ameeriklased ei arvestanud üksi tegutsemist -- Venemaa nina all on kindlam ikkagi mitmekesi toimetada.

Sestap ei saanud Rootsi kapitali üliaktiivsus Balti suunal olla üksnes omalooming, vaid partnereid arvestav aktsioon varem heakskiidetud üldise tegevusprogrammi raames.

Põhjamaade investorite tulek Balti riikidesse soodustab piirkonna majanduslikku ja rahalist stabiilsust. Tehtud süst võtab maha suure osa Venemaa negatiivsete arengute tagajärgedest ja mõjust Balti riikidele -- otsustaval hetkel tuge saanud baltlased on nüüd võimelised paremini üle elama traditsioonilisi raskusi suhetes Vene pankade ja kompaniidega. Rahvusvaheline kapital hakkab n-ö üle Eesti õpetama venelastele euroopalikke ärireegleid.