Raudtee küsib valitsuselt raha

Plaanitud 450 miljonist kroonist suudab Eesti Raudtee katta investeeringuid vaid 100 miljoni krooni eest.

Vaeginvesteerimise tulemusena halveneb raudtee tehniline seisukord, mis takistab suurenevate kaubakoguste vedu, selgitas Raivo Vare.

Investeeringuplaanis on vaid hädavajalikud remonditööd, mis tegemata jääda ei saa, lisas Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnewitsch. Kui riik raudteele investeeringuteks raha ei anna, tuleb kehtestad kauba vedajatele kõrgema tariifi, märkis Juchnewitsch.

«Eelarvest raha võtta ei ole,» ütles peaministri majandusnõunik Heido Vitsur. Samas ei pidanud ta õigeks kehtestada kõrgemad tariifid, mis võib tähendada transiidi suundumist naaberriikidesse. Lahendus on välisinvestor või odav välislaen, märkis Vitsur.

Juchnewitsch kinnitas, et pöördumine peaministri poole on seotud Eesti Raudtee erastamisele eelneva kontsessioonilepinguga. «Kui valitsusel pole raha, tuleb minna kiiresti erastamisele,» teatas Juchnewitsch.

Teede- ja sideministeeriumi asekantsler Meelis Pihel nõustus vajadusega kiirendada kontsessioonilepingu kinnitamist ja kaubavedude erastamist. Samas ütles ta, et pöördumine pole vahend erastamise kiirendamiseks, vaid pigem hädakella löömine.

Autor: Koit Luus