Rahulolematus pesitseb ja väljendub eri paikades ja inimestes erinevalt, samas eestlase üldist rahulolematust, millele viitas president Ilves, ei saa eitada, kirjutab Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.

- “Päiksepaisteline ja soe ilm on küll kindlad tujutõstjad, kuid vähemalt sama oluline on pingevaba ja sõbralik igapäevane atmosfäär,” kirjutab Lauri Vahemeri. No stresso, võta espresso!
- Foto: Julia-Maria Linna
Lugesin hiljuti LPst president Toomas Hendrik Ilvese intervjuud, kus ta Eesti eripäradest rääkides tõi välja, et "oleme rahulolematu rahvas". Ja ehkki intervjuust jäi kõlama palju muudki, oli tähelepanuväärne, et just see tõdemus oli valitud intervjuu pealkirjaks.
Mulle oli see mõtteavaldus aga iseäranis kõnekas, kuna juba Brüsselis elades, aga ka siin Vahemere ääres olles, olen isegi samal teemal aeg-ajalt juurelnud ja mõttes kohalikke ning meie kaasmaalasi just sellest aspektist võrrelnud. Nii et küsimus, kas "pidev rahulolematus" on konkreetse rahva eripära või tegu on siiski "piirideülese ja univeraalse nähtusega", pole mulle uudne.
Iseäranis on see mõttes mõlkunud viimasel ajal, kui olen siit kaugelt Vahemere äärest kodust meediat jälginud ning täheldanud üha kasvavat rahulolematust, seda pea kõige suhtes. Seega küsimus, kas tegu on praeguse ajastu peegeldusega või ongi "pidev rahulolematus" meie n-ö "rahvuslik omapära", on minu hinnangul üsnagi asja- ja ajakohane.
Päris aus olles, esimene emotsioon, kui selle intervjuu pealkirja nägin, oli tegelikult hoopis deja vu tunne – olin midagi sarnast juba kusagil kuulnud. Ja siis meenuski. Nimelt mõned aastad tagasi, kui järsult kerkinud elektri hinnad olid meil kuum teema, uurisin ühe tuttava lõunaeurooplase käest, kui parasjagu ühes Euroopa kaugeimas lõunapoolseimas punktis ringi sõitsime, kas ka neil on kerkinud energiahinnad samavõrd tuliseks teemaks?
Vastus tuli kiirelt: "Arvestades, kuivõrd rahulolematu rahvas meil on, siis suhteline vaikus on kõnekas ehk see pole meil seega eriline teema!" Nii et pea sama tsitaat ehkki veidi teises kontekstis ja jutuks hoopis Euroopa teises otsas elav rahvas!
Veel mõned kõbekad näited
Edasi meenusid lood Brüsseli aegadest, kus mitte küll päris samas sõnastuses, kuid sisult samu tõdemusi tuli paljudelt tollastelt tuttavatelt! Meenub, kuidas ühe hea Saksa tuttavaga tuli jutuks ühe vägagi lihtsa elulise asja korraldus Belgias ja Eestis ning kui uurisin Saksamaa kohta, tuli vastuseks ohe: "Tead, nagu enamik asju, nii on ka see tehtud meil üsna keeruliseks ja läheks pikaks, kui hakkaksin seda kõike selgitama.”
Vahemere vaatlus
Lauri Vahemeri on endine ametnik ja konsultant, keda töö ja elumere lained on paisanud nii Vanasse kui Uude Maailma. Neil päevil toimetab ta peamiselt Lõuna-Euroopa riikides. Oma Äripäeva veergudel ilmuvad blogis "Vahemere vaatlus" jagab ta kogemusi ja tähelepanekuid riikide ja rahvaste eripärast ning kõrvutab neid Eestiga.
Mäletan samuti, et juhtusin korra heale põhjanaabrist sõbrale mainima, et meie olulisima siseriikliku maantee Tallinna–Tartu kiirteeks ehitamine muudkui aga venib. Kommentaar tuli kärmelt: "Ah tead, meil on sarnast kiirteed ehitatud ka juba aastakümneid ning kuidagi ei saada valmis!"
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Munad teevad mõnikord teemana geopoliitikalegi tuule alla, kirjutab Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.
Toitumisharjumused ja ka -eelistused on Põhja- ja Lõuna-Euroopas ootamatult sarnased, kirjutab Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.
Isegi siis, kui Lõuna-Euroopas on asjaajamine justkui vähem asjalik, on pinget suhetes vähem ja see tugevdab kogukonda, kirjutab Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.
Meil on välistalentidele pakkuda tunduvalt rohkem, kui ise oskame arvata, need on väga olulised konkurentsieelised, kirjutab Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.
Tõhususe ja pikaajalise kasvu poole püüdlevad organisatsioonid seisavad üha sagedamini silmitsi esmapilgul tehnilise, ent tegelikult strateegilise probleemiga – valed mobiiliseadmete valikud võivad märkimisväärselt vähendada ettevõtte tootlikkust ning kasvatada kulusid.