Lennukad lubadused Reformierakonnalt

Eile avalikustatud Reformierakonna valimisplatvormi üheks plussiks on konkreetsus. See sunnib ka teisi erakondi samaga vastama ning eelmistele valimistele iseloomulikud umbmäärased ja üldsõnalised lubadused asenduvad lubadustega, mille täitmist on valijatel nelja aasta pärast lihtne mõõta. Selliseid lubadusi on lihtsam ka kritiseerida.

Äripäev ei usu, et Reformierakonnal õnnestub tõsta keskmine palk nelja aastaga 9000 kroonini. Selle aasta kolmandas kvartalis oli keskmine palk 4011 krooni. Lubadus tõsta igal aastal palka rohkem kui viiendiku võrra tunduks reaalne, kui erakond lubaks devalveerida krooni või tõsta inflatsioonitempot.

Keskmist palka saaks kergitada ka riigiteenistujate palga veelgi järsema kasvuga, mille eelduseks oleks maksukoormuse tõstmine. Reformierakond aga välistab devalveerimise, lubab hoopis hinnatõusu ohjeldada ning vähendada maksukoormust. Veel lubatakse viieprotsendist majanduskasvu, mis on vähe nii suureks palgatõusuks.

Teine lubadus, mis tundub ebareaalne ja mis võib mõjuda majanduse arengule pärssivalt, on aastas vähemalt 13 000 uue töökoha juurdeloomine. See tähendaks 10% suuruse tööpuuduse vähenemist 2,5 protsendi peale, mis tekitab nõudluse võõrtööjõu järele. Näiteks USAs ollakse väga mures oma neljaprotsendise tööpuuduse pärast, pidades seda majandusarengu seisukohalt negatiivseks näitajaks.

Õnneks ei tundu see lubadus teostatav. Varem või hiljem on Eesti sunnitud reformima oma haridus-, tervishoiu- ja haldussüsteemi, juba on käivitunud restruktureerimisprotsess põllumajanduses ja toiduainetööstuses. Need ümberkorraldused tõenäoliselt hoopis suurendavad tööpuudust. Üks number, mis toimetust veel häirib, on lubadus, et Reformierakonna võimul oleku ajal ei ületa maksukoormus 35% SKTst. Arvame, et maksukoormust saab rohkem vähendada. Majandusanalüütik Ardo Hansson on pakkunud Eestile optimaalseks 32protsendist maksukoormust SKTst.

Valimisplatvormis on küll kirjas, et ettevõtte tulumaks kaotatakse, üksikisiku tulumaksu määr ei muutu ning sotsiaalmaksu ei tõsteta, kuid ei ole kirjas, milliseid makse kavatseb Reformierakond tõsta, et võrreldes praegusega väheneb maksukoormus ainult ühe protsendi võrra.

Valimisplatvormi puuduseks on sisekaitse, tervishoiu ja haridusteema üldsõnalisus, kuigi asjatundjatest erakonnas puudust ei ole (Märt Rask, Toomas Vilosius, Jaak Aaviksoo). Üllatav, et loobutud on tasulise kõrghariduse ideest. Ei selgu ka, kas haldussüsteemi hakatakse reformima.

Head meelt tekitab lubadus kaotada ettevõtte tulumaks, jätkata tasakaalus eelarvepoliitikat, suurendada kutseliste kaitseväelaste osa Eesti kaitseväes ning seista Euroopa Liiduga peetavatel läbirääkimistel meie maksu- ja sotsiaalpoliitika säilimise eest.

Reformierakonna valimisplatvormi kõige suurem pluss on see, et selle alus on majanduse edendamine. Kui teiste erakondade seni avalikustatud valimislubadustes on keskne teema raha jagamine ehk sotsiaal-

probleemistik, siis Reformierakond paneb suuremat rõhku raha kogumisele ehk ettevõtluse arendamisele. See on õige lähenemine, sest mida vähem on edukaid ettevõtteid, seda vähem on riigil raha, et oma kohustusi täita.