Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eelarvevaidlus edeneb visalt
Reformikava eesmärk on valmistada liitu ette uute liikmete vastuvõtmiseks.
Saksamaa euroministri Günther Verheugeni sõnul pole ühtegi küsimust, kus pakutud lahendust toetaks kõik 15 liikmesriiki.
Kokkuvõtlikult keskenduvad vaidlused sellele, kui palju üks või teine liikmesriik ühiskassasse maksma peaks, ilma et liidu poliitilised eesmärgid seetõttu kannataks.
Bloki rikkamad riigid on teinud ettepaneku külmutada 2000.--2006. aasta ühiseelarve 1999. aasta 85 miljardi ECU tasemel, korrigeerides summat üksnes inflatsiooniga.
Seda ettepanekut toetavad Saksamaa, Holland, Rootsi ja Austria, kelle liikmemaksud on oluliselt kõrgemad kui ühiskassast saadud toetused. Saksamaal näiteks on vahe 20 miljardit marka. Kõnealuse lahenduse puhul liikmemaksud ei suureneks.
Ettepaneku poolt on ka Suurbritannia, Soome ja Taani.
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika finantseerimiseks jääks aastas seega veidi vähem kui 40 miljardit ECUd. Vaesemate regioonide toetamiseks oleks perioodi jooksul kasutada ligi 200 miljardit ECUd, mis on vähem kui Agenda 2000 algselt kavandatud 240 miljardit ECUd.
Kulude külmutamine vähendaks toetusi liidu vaesematele piirkondadele. Sellest ka Hispaania, Portugali, Kreeka ja Iirimaa tugev vastuseis, kellel tuleb abiraha edaspidi veel lisaks uute liikmesriikidega jagama hakata.
Samas kasvab surve Suurbritanniale, et see loobuks oma 3 miljardi ECU suurusest tagasimaksest ELi ühiseelarvest, mille Margaret Thatcher Suurbritanniale 80. a keskel välja kauples. Teine võimalus oleks sama skeemi pakkuda ka teistele ebaproportsionaalselt kõrge liikmemaksuga liikmesriikidele.
Ministrite kohtumisel liidu rahastamise ja kulutuste ümber ilmnenud lahkhelid loodab Euroopa Liit lahendada hiljemalt tuleva aasta märtsiks.
Autor: REUTERS