Sellele, miks sotsiaalminister Tiiu Aro ei ole suutnud midagi ette võtta meie vanurite ja lastega perede toimetuleku parandamiseks (minister räägib oma valitsemisaja lõppjärgus vajadusest välja töötada vastavate abinõude pakett), leidub väga lihtne seletus. Minister mõtleb nimelt globaalsemalt. Samal ajal kui Tallinnas peetakse rahvusvahelist konverentsi «Ühiskond igale eale», kus jutuks ka Eesti eakate probleemid, osaleb Tiiu Aro Ungaris Budapestis rahvastikualasel koosolekul, kus kõne all peaasjalikult sama teema -- rahvastiku vananemine, madal iive jne. Loomulikult ei jõua sotsiaalminister kogu maailma vanurite probleemide kõrval enam väikestele, n-ö kohalikele küsimustele piisavalt tähelepanu pöörata.