Asjaolu, et Jaapani import kaheksast tähtsamast Aasia riigist on aastaga 13% kahanenud, USA kaubandusdefitsiit ähvardab aga tuleval aastal ületada 300 miljardit dollarit, pole kahe suurriigi suhetele kasuks tulnud.
Samuti on Jaapani suur kaubanduskonto ülejääk takistanud Aasia ja Vaikse ookeani äärsete riikide (APECi) ning ELi ja Aasia omavahelist koostööd, millest võinuks kujuneda paslik vastukaal Põhja-Ameerika vabakaubandustsoonile (NAFTA). Koostöö asemel on Jaapan oma piirid kindlalt sulgenud.
Tüli banaaniimpordi reeglite üle on teravdanud ka USA ja ELi suhteid. Karistuseks ähvardab USA Euroopa Liidu kaupadele kehtestada 500 mld dollarilised kaitsetollid.
USA ise ekspordib vähe, peamiselt lennukeid. Teine tähtis ekspordiartikkel on meelelahutus, mis on USA, Aasia ning Euroopa suurimaid tüliõunu. Ühelt poolt on meelelahutusturu liberaliseerimine takerdunud Prantsusmaa taha, kes kardab oma filmitööstuse pärast. Teisalt süüdistavad APECi riigid Hollywoodi, Madonnat ja Disney & Co'd Aasia kultuurilise identiteedi õõnestamises.
Lisaks näeb Aasia USAs piirkonna viletsuse peasüüdlast -- kõigepealt ujutas Ameerika Aasia kapitaliga üle, nõudes samal ajal IMFi ja maailmapanga abil raha- ja kapitaliturgude liberaliseerimist. Siis aga tegi kapital järsku minekut, riigid jäid viletsusse ning nüüd nopivad USA suurkontsernid Aasia majanduse pärleid odavalt üles. Asjaolu, et kinnisvara spekulatiivset hinnatõusu ja hiigellaene finantseeriti jeenides, unustatakse meelsasti ära.
Näib, et edaspidi jätkub liberaliseerimisprotsess veel vaid suurte kaubandusblokkide (EL, NAFTA) siseselt, samal ajal kui välispiirid järjest tihenevad.
Autor: WB