Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Usaldus pankade vastu vähenenud

    37% Eesti elanikest hoiab oma sääste sularahana kodus, selgub turu-uuringute firma Emori poolt Hansapanga tellimusel novembris läbi viidud küsitlusest. Rohkem hoiavad sääste kodus pensionärid ja vanemad inimesed, kelle sissetulek pole eriti suur ja kes kannatasid kriisides suhteliselt enim.
    Hansapanga turundusosakonna juhataja Tiit Pekk nentis, et usalduse vähenemine panganduse vastu mõjutab ka tugevaid ja elujõulisi panku nagu Hansapank ja Ühispank. Peki väitel eelistavad sääste kodus hoida teistest enam need leibkonnad, kelle netotulu pereliikme kohta on 1000--1500 krooni. Enamasti elavad säästude kodushoidjad Ida-, Lõuna- ja Lääne-Eesti maa-asulates.
    Eesti pensionäride ühenduse aseesimees Oskar Oja nentis, et just vanemad inimesed on pangakriisidega eriti hellaks tehtud. «Meil on raha niigi vähe ja selle vähese kaotamine kaotab ka usalduse pankade vastu,» ütles Oja.
    Oja märkis, et päris kadunud usaldus siiski veel pole ning Hansapanka ja Ühispanka söandatakse oma raha ikka paigutada. «Kahtlemata pole raha kodus hoidmine kuritegevuse seisukohast õige tegu,» tunnistas ta.
    Ka Peki sõnul on säästude kodushoidmise miinusteks turvalisuse ja mugavuse puudumine. «Pangas hoitav raha on hästi turvatud ning ööpäev läbi kättesaadav kas siis automaatide või telefoni- ja internetipanga kaudu,» märkis Pekk.
    «Tervikuna on säästmise vajadus teadvustunud ja seda eelkõige toimetulekutagavarana,» märkis Pekk. «Valdavalt säästetakse tuhat krooni kuus.»
    Tiit Pekk lausus, et peamiselt noortes leibkondades, kus netotulu pereliikme kohta kuus jääb vahemikku 1500--2000 krooni, eelistatakse raha hoida arvelduskontol. See viitab vajadusele teha säästmine nende jaoks atraktiivsemaks, lisas ta.
    Säästude poolel on tõusnud selliste perekondade osatähtsus, kus netotulu pereliikme kohta kuus ületab 3000 krooni ja kes eelistavad säästmisviisina tähtajalist kontot.
    OÜ Wicom peadirektor Priit Vilba kinnitas, et tema pooldab mõõdukat tarbimist ja nimetas 400ruut-
    meetriseid elamuid ilmseks liialdamiseks. «Mina ise priiskaja pole ja kokkuhoid peaks igal ettevõtjal veres olema,» ütles Vilba.
    Vilba lisas, et tema hoiab raha pangas, on pankade poolt pakutavate teenustega rahul ega pea õigeks säästude koju kogumist. «Samas on see keeruline küsimus, sest pankadega on olnud juba piisavalt ebameeldivaid kogemusi,» tunnistas ta.
    Peki sõnul on inimesed üldse rohkem säästmise peale mõtlema hakanud ja pangad teevad kõik neile sobivamate hoiustamisvõimaluste tutvustamiseks. Siiski on vähetõenäoline, et niipea lisanduks uusi teenuseid, lisas ta.
    «Eri elanikkonnagruppidele on olulised hoiuste tüübid juba olemas ja suurte pankade arenguenergia läheb järgmisel aastal ühinemiste lõplikule ühtlustamisele,» ütles Pekk.
    EMORi uuringu põhjal on viimase poole aasta sündmused panganduses toonud Hansapanka lisaks 4 protsenti peamistest tulutoojatest ja Ühispanka 3 protsenti. Peamised tulutoojad on leibkonnad, kelle netotulu ühe pereliikme kohta kuus on keskmiselt 6000 krooni. Sellistest perekondadest kasutab 12 protsenti mitme panga teenuseid, mille põhjuseks on vajadus oma riske hajutada.
  • Hetkel kuum
Rait Kaarma: mis tõi meid siia, viib meid ka edasi – Warren Buffetti eeskujul
Raamatute ja raha lugemine pole üksteist välistavad – vastupidi; väiksem või suurem bibliofiilia nooruses võib viia raha lugemiseni küpsemas vanuses, kirjutab vandeadvokaat Rait Kaarma arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Raamatute ja raha lugemine pole üksteist välistavad – vastupidi; väiksem või suurem bibliofiilia nooruses võib viia raha lugemiseni küpsemas vanuses, kirjutab vandeadvokaat Rait Kaarma arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Märtsikuine inflatsioon kasvas veidi
Aastases võrdluses on märtsikuine inflatsioon 15,6%, mis on madalam kui veebruari aastane näitaja – 17,8%.
Aastases võrdluses on märtsikuine inflatsioon 15,6%, mis on madalam kui veebruari aastane näitaja – 17,8%.
Aasia turud kerkisid mühinal
Aasia aktsiad olid reedel tõusulainel, võlakirjad nautisid parimat kuud alates 2008. aastast. Turg oli valmis tormiliseks kauplemiseks pärast seda, kui Saksamaa tarbijahinnaindeksi tõusu üllatus tõstis USA inflatsiooniandmete panuseid.
Aasia aktsiad olid reedel tõusulainel, võlakirjad nautisid parimat kuud alates 2008. aastast. Turg oli valmis tormiliseks kauplemiseks pärast seda, kui Saksamaa tarbijahinnaindeksi tõusu üllatus tõstis USA inflatsiooniandmete panuseid.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Valitsus jätnuks Sutteri preemiata, nõukogu ei pidanud seda miskiks "Kuidas saab maksta preemiat, kui nad ei ole ülesannetega hakkama saanud?"
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Barack Obama: kui Putin kaotab, siis see ei tähenda, et olemegi võitnud
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Raadiohommikus: pullituru algus, börsifirma ülevõtt ja vaimne tervis
Seekordses hommikuprogrammis annab Swedbank Marketsi vanemspetsialist Meelis Maasik meile ülevaate aktsiaturgudel toimuvast rallist ja selgitab, mida see tähendab – kas karuturg on nüüdseks läbi ja kätte on jõudnud pullituru uus tulemine.
Seekordses hommikuprogrammis annab Swedbank Marketsi vanemspetsialist Meelis Maasik meile ülevaate aktsiaturgudel toimuvast rallist ja selgitab, mida see tähendab – kas karuturg on nüüdseks läbi ja kätte on jõudnud pullituru uus tulemine.
Enefit Green omandas Liivi meretuulepargi 6,2 miljoni eest
Enefit Green omandas Eesti Energialt Liivi meretuulepargi projekti ja jätkab arendustöid, et alustada suures mahus taastuvelektri tootmist enne 2030. aastat.
Enefit Green omandas Eesti Energialt Liivi meretuulepargi projekti ja jätkab arendustöid, et alustada suures mahus taastuvelektri tootmist enne 2030. aastat.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.