Usaldus pankade vastu vähenenud

37% Eesti elanikest hoiab oma sääste sularahana kodus, selgub turu-uuringute firma Emori poolt Hansapanga tellimusel novembris läbi viidud küsitlusest. Rohkem hoiavad sääste kodus pensionärid ja vanemad inimesed, kelle sissetulek pole eriti suur ja kes kannatasid kriisides suhteliselt enim.

Hansapanga turundusosakonna juhataja Tiit Pekk nentis, et usalduse vähenemine panganduse vastu mõjutab ka tugevaid ja elujõulisi panku nagu Hansapank ja Ühispank. Peki väitel eelistavad sääste kodus hoida teistest enam need leibkonnad, kelle netotulu pereliikme kohta on 1000--1500 krooni. Enamasti elavad säästude kodushoidjad Ida-, Lõuna- ja Lääne-Eesti maa-asulates.

Eesti pensionäride ühenduse aseesimees Oskar Oja nentis, et just vanemad inimesed on pangakriisidega eriti hellaks tehtud. «Meil on raha niigi vähe ja selle vähese kaotamine kaotab ka usalduse pankade vastu,» ütles Oja.

Peki sõnul on inimesed üldse rohkem säästmise peale mõtlema hakanud ja pangad teevad kõik neile sobivamate hoiustamisvõimaluste tutvustamiseks. Siiski on vähetõenäoline, et niipea lisanduks uusi teenuseid, lisas ta.

«Eri elanikkonnagruppidele on olulised hoiuste tüübid juba olemas ja suurte pankade arenguenergia läheb järgmisel aastal ühinemiste lõplikule ühtlustamisele,» ütles Pekk.

EMORi uuringu põhjal on viimase poole aasta sündmused panganduses toonud Hansapanka lisaks 4 protsenti peamistest tulutoojatest ja Ühispanka 3 protsenti. Peamised tulutoojad on leibkonnad, kelle netotulu ühe pereliikme kohta kuus on keskmiselt 6000 krooni. Sellistest perekondadest kasutab 12 protsenti mitme panga teenuseid, mille põhjuseks on vajadus oma riske hajutada.