Äriseadustiku § 304 lg 7 uue redaktsiooni kohaselt peab aktsiaseltsi üldkoosoleku protokoll olema notariaalselt tõestatud, kui üldkoosoleku otsus on nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise aluseks või nõukogu kohta põhikirjas muudatuste tegemise aluseks.
Eespool toodud nõuet ei kohaldata, kui aktsiaseltsil on ainult üks aktsionär. Samuti sätestab nimetatud paragrahvi 6. lõige juba 1996. a 8. juunist, et aktsiaseltsi üldkoosoleku protokoll peab olema notariaalselt tõestatud juhatuse, nõukogu või aktsionäride nõudel, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist.
Eeltoodud juhtudel on seega enne aktsiaseltsi üldkoosoleku kokkukutsumist (NB! mitte toimumist) vajalik kindlasti konsulteerida notariga, et oleks järgitud kõik üldkoosolekule seadusega esitatavad nõuded ning kokku lepitud selle toimumise täpne aeg.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Praktikas hakatakse notarit sageli otsima telefoni teel üldkoosoleku toimumise päeval ning seejärel selgub, et märkimisväärseid puudusi esineb koosoleku kokkukutsumisel, aktsionäride esindamisel ning aktsiate kuuluvuse tõendamisel.
Äriseadustiku § 294 kohaselt saadab juhatus üldkoosoleku toimumise teate aktsionäridele, kellel on nimelised aktsiad. Teade saadetakse tähitud kirjaga aktsiaraamatusse kantud aadressil.
Kui aktsiaseltsil on üle 100 aktsionäri, ei pea aktsionäridele kutseid saatma, kuid üldkoosoleku toimumise teade tuleb avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Kui aktsiaseltsil on esitajaaktsiad, avaldab juhatus ajalehes üldkoosoleku toimumise teate. Korralise üldkoosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt kolm nädalat, erakorralise koosoleku puhul ühe nädala, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.
Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb näidata: aktsiaseltsi ärinimi, üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, märge selle kohta, kas koosolek on korraline või erakorraline, üldkoosoleku päevakord ja muud üldkoosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud.
Autor: Gunnar Savisaar