Eesti Pank soovitab miinuses lisaeelarvet

Eesti Panga asepresident Peter Lõhmus rääkis eile, et praegu on viimane aeg hakata mõtlema negatiivse lisaeelarve koostamisele, sest aasta esimesed nädalad praeguse liiga optimistlikult valminud eelarve suhtes kindlust ei anna.

Samuti ei saa Lõhmuse sõnul heaks kiita riigivara ühekordsest müümisest saadava raha lülitamist eelarve tulude hulka. Eesti Pank loodab, et Eesti Telekomi müügi tulude kasutamine eelarvekuludeks jääb selles osas viimaseks.

Ka eelmiste aastate eelarvete koostamisel oleks valitsus võinud konservatiivsem olla. Lõhmus ütles, et valitsus on suure majanduskasvu juures suutnud väga vähe säästa. Viimase kahe aasta ligi 17% majanduskasvu ja umbes 10% jooksevkonto defitsiidi juures on valitsus saavutanud neil aastatel ainult 2,1 ja 0,5 protsendilise eelarve ülejäägi.

Tänavune prognoositav kuni 4% majanduskasv sõltub Lõhmuse sõnul Venemaa kriisi järelmõjudest aasta esimesel poolel, läänesuunalise ekspordi arengust ja välismaistest otseinvesteeringutest. Seega eeldatakse, et nullkasv või kerge langus esimesel poolaastal asendub kiirema kasvuga viimastes kvartalites. «Selle aasta alguse arengute põhjal võib aga öelda, et lootus kasvuks aasta teisel poolel päev-päevalt väheneb,» märkis Lõhmus.

Lõhmuse sõnul võivad pooleliolevate majandusreformide edukat jätkamist ohustada valimisvõitluste käigus väljaöeldavad kitsarinnalised lubadused. «Signaalid, et olemasolevatele efektiivsusele ja konkurentsivõimet tõstvatele majanduspoliitilistele alustele püütakse tuul alla teha, on liiga tõsised,» nentis Lõhmus. Teisalt keskenduvad paljud majandust puudutavad valimisplatvormid vaid kontekstist välja rebitud eraldi probleemidele, hõlmamata süsteemi kui tervikut, lisas ta.

Peamiselt tulupoliitilistes lubadustes -- keskmise palga ja pensioni kasv, muutused tulumaksu määrades -- tuleb arvestada, et vaid valimise aastat puudutav lühiajaline tulude kasv asendub hiljem endisest aeglasema kasvuga.