3 veebruar 1999

Koolimaja kujundab tulevikku

Õppisin tavalises koolis. Pikad naksuva parketiga koridorid, neljakandilised vanad klassid ja aknad, mis eest ära ähvardasid kukkuda.

Õnneks oli koolil vaid kolm korrust ja alevikooli kodune õhkkond. Parim, mis sel ajal ja selles kohas võimalik oli.

Praegu on võimalused maju ja sealhulgas ka koolimaju ilusaks teha suurenenud ning koolide ilusakstegemisse tasub investeerida.

Kui Tartu ülikooli naiste WCs pärast selle lae sissevajumist tol ajal uhke ning uus tehti, tõi see kaasa poleemika, kas ikka maksumaksja raha on õigesti kulutatud. Ehk on raisatud lihtsalt hea väljanägemise peale. Asja andnuks ka odavamalt ajada.

Mõne aja pärast muutusid aga järjest koolide san-sõlmed Tartu ülikooli näidise sarnasteks.

Inetus tekitab agressiivsust ja ehk masendustki. Ilu seevastu muudab rõõmsamaks. Hea väljanägemisega asju lõhutakse märksa vähem.

Vastuväide koolide sisearhitektuurile rõhu panemisele on muidugi raha nappus. Peaasi, kui katus pea kohal ja tuba soe. Kõikjal pole needki probleemid lahenduseni jõudnud.

Ometi on koolide hulgas näiteid, kus õppehoone on õnnestunud mitte ainult korda, vaid ka silmale ilusaks teha.

Usku peab selleks muidugi olema, muidu ei tuleks midagi välja, tõdes kaks aastat tagasi Kopli kunstikooli direktor Märt Sults, kui näitas huvilistele kooli uue osa remondi tulemusi. Roosadest kahhelkividest ja klaasuksega tütarlaste du?iruum läks toona maksma 163 000 krooni.

«Kui õpilane pole puhas, siis on tal halb enesetunne ja tema õpikvaliteet langeb,» märkis Sults.

Rahaprobleem on muidugi tõsine argument. Ent arvestades seda, et Eestis jääb lapsi järjest vähemaks ja tõenäoliselt väheneb ka koolide arv, võiks vanem põlvkond enne pensionile jäämist need vähesed koolid võimalikult õpilasesõbralikuks teha, et aidata kaasa targa ja ilumeelega uue põlvkonna kasvamisele.

Autor: Tiina Salumäe

Hetkel kuum