Riik ei peaks eksporti tagama

Väliskaubanduse puudujääk on juba pikka aega Eestile valus teema. Ühelt poolt 1997. a börsibuumiga kaasnenud tarbimise kasv, mis paisutas importi, teiselt poolt Eesti ekspordipotentsiaali ahtrus. Tänane majanduskasvu aeglustumine, tulude vähenemine ei luba enam laia joonega impordi tarbimist, käivitades positiivse makromajandusliku korrektuuri.

Et iga riik peab oma maa eksporti toetama, ei vaja tõestamist. See peaks toimuma riikidevahelise lobby korras: kaubanduslepped, uued turud, WTO jne. Ei saa aga õigeks pidada riigipoolsete garantiide või muude samalaadsete toetussummade jagamist. Praegu on kavas toetusi jagada 300 mln krooni eest. Idee on iseenesest õilis, ent kas loodetud eesmärgid -- edendada eksporti -- on määratud täituma? Ka lusikaga suhu tõstetud toit teeb tugevamaks, aga mitte konkurentsivõimelisemaks.

Kujutame esiteks ette, et riik võtab kindlustusseltside funktsioonid enda kanda, väljastades 300 miljoni krooni eest tasuta poliise. Nendele poliisidele joostaks sel juhul tormi, ühtedele jätkuks ja teistele mitte.

Teine võimalus: eksportöörid peavad kindlustuspoliisi eest midagi ka maksma, mis on sisuliselt kindlustuspreemia. Sellisel juhul ei saa aru, miks tuleks edendada riiklikku kindlustust ja mitte tavalist, juba olemasolevat kindlustust. Võib-olla on asi selles, et kõikidelt eksportööridelt kavatsetakse teatud summa, tõsi küll, üldise hüvangu nimel, jõuga ära võtta. On kohustuslik liikluskindlustus ja tuleb kohustuslik ekspordikindlustus. Näiliselt muutub Eesti tulevik üha kindlustatumaks.

Kolmas võimalus. Kui ettevõtja ei usalda oma partnerit, läheb ta panka ja avab akreditiivi. Laias maailmas on just selleks otstarbeks välja töötatud keerukas süsteem, mis on suures osas meiegi pankades juurutatud. Suhtlemine ettevõtjate vahel, juhul kui see on häiritud, läheb üle suhtlemiseks pankade vahel. Toimib tööjaotus: ettevõtjad pühenduvad oma põhitööle ja pangad oma põhitööle, raha liikumisele. Vaevalt et selles osas midagi paremat leiutada õnnestub.

Riigikogu võttis teisipäeval ekspordi garanteerimise eelnõu vastu. Mis seal's ikka, märk on maha pandud. Väga hea oleks, kui riik ei jääks eksporti edendama ainult seestpoolt, osaliselt eelarvet ümber jagades, vaid tegutseks kogu aeg aktiivselt ka väljaspool. Siis hakkab eksport edenema ja väliskaubanduse puudujääk veelgi jõudsamalt vähenema.

Autor: Mati Feldmann