Eesti rõivatootjad hakkavad oma toodet kinnistama Rootsis

Rootsi rõivamessi raames toimuv Eesti moepäev läheb ettevõtjatele maksma miljon krooni, millest poole finantseerib ekspordiagentuur Phare abirahaga.

«See on Eesti esimesi projekte viia välja lisaväärtusega toode,» ütles Eesti juhtiva rõivatööstuse ASi Baltika turundusdirektor Edward Köster. Eesti rõivatootjad tutvustavad moepäeval uusi kollektsioone tõestamaks, et Eestis suudetakse valmistada kvaliteetset ja hea disainiga lõpptoodangut. «Eesmärk on panna Rootsi inimese pähe, et Eesti ei ole odava tööjõu riik, vaid siin on ka mõtlev potentsiaal,» selgitas Köster.

«Meie esimene sihtturg on Rootsi,» põhjendas moepäeva korraldamise valikut ekspordiagentuuri direktor Lea Kroonmann. Rootsi ostab sisse 90% müüdavaist rõivaist ja Rootsi impordist annab Eesti 5%, selgitas ta. Praegu aga on neli viiendikku Eesti rõivatööstuse ekspordimahust allhanketööd, mis on rõivatööstuse madalaim aste. Tema sõnul tuleb püüelda oma kaubamärkide loomise ja arendamise suunas.

Kui me oma kaubamärke välja ei arenda, lähevad allhanketööd odavama tööjõukuluga riikidesse, arutles rõiva- ja tekstiililiidu ning ASi Klementi juhatuse esimees Madis Võõras. «Sellega hääbub meie õmblustööstus, nii nagu ta hääbus Rootsis või Portugalis,» jätkas ta.

Portugali allhankele orienteerunud õmblustööstust tabas kriis paarkümmend aastat tagasi ja EL on oma abiprogrammidest liikmesriiki toetanud kümnete miljonite Saksa markadega, selgitas Edward Köster. «Täna on neil juba arvestatavad oma kaubamärgid,» tõdes ta.

Kösteri ja Võõrase hinnangul on moepäeva korraldamiseks praegu õige aeg, sest eeltöö müügifirmade ja kaubamajadest ostjate esmase võitmisega on juba tehtud. Nüüd tuleb kliendid kinnistada, lisasid nad. «See on tõsine üritus, mis peab murdma barjääri,» märkis Köster.

«Meil pole probleem tootes ega hinnas, vaid selles, kuidas üles ehitada jaotuskeskus ja kinnistada klient,» ütles Köster. Tema hinnangul on paljud Eesti eksportijad teinud selle vea, et on tutvustanud end messidel, korjanud hulga nimekaarte, aga kõik unustanud. «Kliendisuhteid peab pidevalt hoidma, nendega on vaja iga kuu tegeleda,» toonitas Köster.

Rõivatöösturite sõnul on sarnased moepäevad sihtturul õmblustööstuses läbiproovitud klientide kinnistamise võte. «Soomlased teevad sama Rootsis kaks korda aastas,» ütles Köster. Võõras lisas, et Soome turuga saavad Eesti ettevõtted mõnevõrra paremini hakkama, aga Kesk-Euroopaga sarnasem Rootsi on riik, kuhu vahendeid suunata on praegu õige aeg.

Ekspordiagentuuri ja Rõivaliidu koostöös 19. veebruaril korraldatavast Stockholmi moepäevast võtab osa 10 ettevõtet: Baltika, Klementi, Sangar, Zik-Zak, Katrin Kuldma Moemaja, Arne Studio, Hipo, Uljas & Tütred, Virulane ja Althea. Ettevõtted valis välja moepäeva osaliselt rahastava ELi Phare abiprogrammi esindaja.

Autor: Koit Luus