Ülekulutajana tuntud P&G kärbib reklaamieelarvet

Kogu maailma telereklaamiturgu valitsevas gigandis Procter& Gamble oli 1998/99. aasta vahetusel mitu muutust. Kaudselt on P&G maininud ka meediamahtude olulist vähendamist.

Olles maailma suurim reklaamiandja ja telereklaamija, on P&G puhul sageli räägitud ülekulutamisest. Aastaid on P&G reklaamieelarvest telereklaam moodustanud ca 94--98%, seda nii Euroopas kui Baltimaades. Eestis (1998. aastal) moodustas P&G telereklaami maht eri kuudel keskmiselt 20--40% kogu telereklaamiturust, mis ühe tootekategooria puhul küündis isegi 60--80 protsendini.

Nii näiteks oli 1998. aasta jooksul Eesti telekanalites ühtekokku eetris ligi 35 000 P&G reklaamklippi, mis teeb keskmiselt 95 reklaamklippi päevas. P&G reklaamklippide kogupikkus oli 312 tundi. Kui arvestada, et teleuuringute järgi vaatas keskmine Eesti elanik (vanuses 12--74 aastat) 1998. aastal televiisorit keskmiselt 3 tundi ja 50 minutit päevas, siis kulunuks sellisel inimesel kõigi P&G reklaamide äravaatamiseks 80 päeva!

Kuuldusi P&G reklaamimahtude vähendamisest on kinnitanud alanud 1999. aasta.

Arvestades nii ostetud reklaamklippide kui reklaamisekundite arvu oli P&G reklaamimaht tänavu jaanuaris 1998. aasta keskmise mahuga võrreldes kaks korda väiksem.

Põhjuseks on ilmselt P&G reklaamimahtude üleüldine vähendamine, mitte tavaliselt tagasihoidlikum jaanuarikuu, sest telereklaamituru kogumaht (sekundites) jäi peaaegu samaks kui 1998. aasta jaanuaris.

Summeerides ajakirjanduses avaldatud hinnanguid 1998. aasta telereklaamituru suuruse kohta, võib väita, et see oli umbes 170 miljonit krooni. Procter & Gambel'i osa sellest oli ehk 20--25 miljonit krooni. See moodustaks 15 protsenti kogu telereklaamirahast, kuna P&G osa reklaamiturust (reklaamklipid, saadud kontaktid) oli ligi 20--22 protsenti.

See on kooskõlas sellega, et telereklaami ühe ühiku hind on P&G jaoks tema eelarve suuruse tõttu madalam kui teistele turuosalistele. Kui Procter & Gambel'i telereklaamikulutus oleks nüüd ülejäänud 1999. aastal samuti poole väiksem kui 1998. aastal, jääks Eesti telekanalitel tänavu saamata ca 12 miljonit krooni.

Autor: Raigo Piibar