17 veebruar 1999

Pankade riskireiting

Äripäeva kommertspankade riskireitingu pingereas seekord ühtegi muutust ei toimunud. Allesjäänud pangad püsivad kindlalt kättevõidetud positsioonidel. Ka lõpptulemuste osas on pankade riskitase küllalt selgelt välja kujunenud. Pankade vahed on paisunud päris suureks.

Reitingut juhivad jätkuvalt Hansapank ja Ühispank. Kuigi mõlema panga riskisus kuulub kindlalt klassi, mida võib nimetada madalaks, on Ühispanga riskisus Hansapanga omast rohkem kui neli korda suurem. Peamised Ühispanga kahjuks rääkivad tegurid on 21 protsendi võrra väiksem turuosa ja aktsia tulusus, mis on laenukahjumitest tingitult kukkunud Ühispangal kaks korda madalamale kui Hansapangal. Teades, et Ühispank on jaanuari lõpu seisuga võrreldes teinud veel ca 90 mln kroonise provisjoni, langeb see näitaja veelgi.

Kõige rohkem muutusid jaanuaris Krediidipanga ning Äripanga reitingud -- esimesel juhul arvestuslik riskisus kasvas 19,3 protsenti, teisel juhul vähenes 16,7 protsenti.

Krediidipanga suurimaks probleemiks on jätkuvalt väike turuosa, mis kahaneb pidevalt veelgi, ja aktsia madal tulusus.

Huvitav nähtus on aga Äripank. Pisike pank püsib ülimalt, kohati isegi ülearu likviidsena ja tema kapitalistruktuurist moodustab omakapital 37%, näidates sellega tagasihoidlikku finantsvõimendust.

Seega liigutab Äripank suures osas vaid omanike raha ja paigutab seda väheriskantsetesse instrumentidesse. Kui tavaliselt nähakse väikepanga konkurentsis püsimise võimalusena raha osavamat ja keskmisest veidi riskantsemat paigutamist, siis Äripank paistab käituvat otse vastupidi. Kliendi seisukohast on see muidugi positiivne, tekitab aga küsimuse, milleks sellist panka üldse vaja on.

Hetkel kuum