Tervik loob soodsa mulje

Ühispanga nn valges majas, nagu kutsuvad seda oma töötajad, on sisearhitektuuri tähtsaim põhimõte tervik.

Terviklikkus on sisekujunduse hindamise üks kriteerium ja sisearhitektid jälgivad seda ruumide valmimisprotsessis rangelt. Hea sisekujundus on ühtne. Kliendid unustavad selle vahel, on sisearhitektid ütelnud.

Sisearhitektuurne lahendus on aga üks firma kuvandi osa: see, mis jääb kliendile meelde. Äriruumidele tehakse ülesannetest lähtuv kujundus. Kui kohvik peab looma meeleolu, siis büroo on eelkõige töö tegemise koht ja tema lähteülesandeks on funktsionaalsus.

Ometi on igal kontoril isikupära, mis koosneb hulgast pisidetailidest: inimeste käitumisest omavahel ja kliendiga, nende riietusest. Ent enne, kui kellegagi suhtlema hakata, jõuab inimene esimese mulje saada läbi silmade.

Ühispanga valge maja sisearhitektuuri tervikutaotlus läheb kohvitassideni köögis välja. Tavaliselt pisidetailid nii väga silma ei torka, ent kui nad ühtsesse kujundusse ei kuulu, märkab neid kohe.

Palju on räägitud Eesti sisekujunduse odavusest ning liigsest pillamisest, kellele kuidas tundub. Ent terviku seisukohalt on tähtsam, et samuti materjalide hinnad oleksid nii-öelda terviklikud ehk siis kuuluksid ühte hinnaklassi.

Kuna kaasaegsed maitse-eelistused on laienenud suuresti disharmooniliste kooskõlade kasuks, siis võib ka eklektika liigitada stiilide hulka. Ent see on küllaltki ohtlik mäng. Pretensioonikas ja ühele suhteliselt konservatiivsele külalisele asises büroos tavaliselt ka mitte meeldiv.

Loomulikult on terviklik sisekujundus kallim. Kindlam on seda tellida õppinud ja kogemustega sisearhitektilt ning see on firmale kindlasti kulutus. Stiilsete lahenduste leidmine nõuab enam detailide otsimist ja seetõttu ka aega. Tavaliselt on nii korralik mööbel, valgustid kui kõik büroo juurde kuuluv kallim, ent see kulutus tasub end ära klientide suhtumises. Ning siis pole, mille pärast nende ees häbeneda.

Autor: Tiina Salumäe