On selline seadus -- konkurentsiseadus

Konkurentsiseaduse uus versioon kehtib 1998. a oktoobrist. Ometi püütakse eri majandusharudes leiutada omi reegleid, mis kipuvad konkurentsiseadusega vastuollu. Kui seda teevad kaks ettevõtjat omavahel, on tegu konkurentsiseaduse rikkumisega ja neid saab karistada trahviga. Kui aga konkurentsivabaduse piiramisel lähevad seadusega vastuollu riigiasutuste esindajad, võib kahelda seaduskuulekuse nõude väärtuses.

Eestis on mitu suure mõjuga juhtumit, mis pakuvad huvi konkurentsivabaduse seisukohalt. Mitmel juhul panime end ise sundseisu, otsides lahendust telefoniteenuste kaasajastamisele (Telekom) või püüdes leida head investorit elektrijaamadele (NRG). Avalik konkurss nii meil kui rahvusvaheliselt tunnustatud reeglitega oleks võtnud suures osas aluse kahtlustelt kellegi omakasu üle. On aga otsuseid, mille täitmine seisab alles ees (Eesti Raudtee), ja otsuseid, mida tuleb asuda ette valmistama.

Valitsus käivitas pikaajalise kontsessioonilepingu sõlmimise Eesti Raudtee ja loodava raudtee kaubavedude aktsiaseltsi vahel. Investori kaasamise ja talle eriõiguste andmisega loodetakse parandada raudtee seisundit, mis mõjuks soodsalt transiidile ja Eesti majandusele. Nagu praeguse valitsuse puhul ikka, pole põhjust vastu vaielda eesmärgile, küll aga selle saavutamise viisile. Valitud on skeem, mille järgi riigile kuuluv AS Eesti Raudtee moodustab oma varade baasil investori kaasamisega uue äriühingu, millele ta annab 50+25 aastaks kaubavedude korraldamise eriõiguse.

On unustatud elektrijaamade erastamise õppetund ja valitud riigivara võõrandamiseks vähem avalik variant. Ei taha meeles püsida ka, et mitu kuud kehtib uus konkurentsiseadus, mille järgi eri- või ainuõiguse andmise õigus on riigil või kohalikul omavalitsusel, mitte samas valdkonnas tegutseval äriühingul.

Kaupade vedu Eesti sadamate kaudu on meie majanduse arengule oluline. Raudtee läbilaskvusel on siin määrav roll. Raudtee vajab hädasti investeeringuid ja kaubavedu oskuslikku juhtimist, kuid ka hea asja tegemisel on oluline õige aeg ja viis, halba asja aga pole mõtet üldse ette võtta.

Seepärast me esitasime selge protesti läbimõtlematute ja majanduse arengut kahjustavate otsuste langetamise vastu vahetult enne valimisi ehk ajal, kus iga küsimust võib politiseerida. Nende otsuste hulka kuulub ka läbikaalumata kavatsus vabamajandustsoonide loomiseks, kus parajasti pähe tuleb (kandideerida). Kasu ühes kohas ja vähestele ei pruugi korvata vaba konkurentsi häirimisest tekitatud kahju mujal ja paljudele.

Autor: Mihkel Pärnoja