Pensionifond sai rohelise tee

Pensionifondide seaduse järgi pakuvad vabatahtlikku kogumispensioni peale pensionifondide ka elukindlustusseltsid. Sissetulekust 15% ulatuses fondi või seltsi tehtavad maksed on vabastatud tulumaksust, pärast pensionile jäämist maksustatakse väljamaksed 10% tulumaksuga.

Õimi sõnul on pensionifond pensionikindlustusega võrreldes paindlikum. Pensionifondi puhul peab inimene süsteemist väljudes maksma ära tulumaksu ja 2--5% trahvi, kaotades umbes poole aasta tootlusest. Kindlustusseltsi 30aastase lepingu puhul võib esimestel aastatel kaotada enamuse sissemaksetest, positiivseks jääb summa alles viis aastat enne kogumisperioodi lõppu.

Pensionifondi vahetamisega tulumaksu ja trahve ei kaasne. Fondi puhul ei ole ka kindlaks määratud maksete suurusi ning maksmise sagedust. Rahapuudusel võib sissemaksetest mõneks ajaks loobuda.

Õim märkis, et erinevalt elukindlustusseltsidest fondid mingisugust tootlikkust garanteerida ei tohi. Maailmapraktika aga näitab, et nende tootlus on siiski seltside omast suurem. «Viimastel aastatel on see isegi 18-19%,» ütles ta.

ETK Maksimarketi ASi 37-aastane juhatuse esimees Raul Kadaru ütles, et tema on pensioni kogumise peale juba mõtlema hakanud, sest ainult riiklikust pensionist tulevikus kindlasti ei piisa. Kadaru märkis, et tema oleks võimeline säästma umbes 10--15 protsenti sissetulekust. Samas märkis ta, et Eestis puudub praegu usaldus pikaajalisemate investeeringute tegemiseks. «Mul ei ole garantiid, et see raha hiljem ka alles on, mitte ei laiutata nagu Hüvitusfondi puhul lihtsalt käsi,» rääkis ta.

Hansa Aktivate Juhtimise ASi juhataja Hannes Raagi sõnul on pensionifondi tegevuse seaduslikkusel kolmekordne kontroll: iseenda kontroll, depoopanga ja väärtpaberiinspektsiooni järelevalve. Investeeringute turvalisuse garanteerib ka nõue investeerida vähemalt 70% fondi vahenditest fikseeritud tuluga instrumentidesse. Fondi tegevus on läbipaistev, sest tema tootlust võib analoogiliselt teiste investeerimisfondi osakute väärtusega igapäevaselt jälgida.