Keskpank ootab elavnemist pärast suve

Eesti Pank tutvustas eile 1998. aasta teise poolaasta rahapoliitilist ülevaadet ja prognoose tänavuseks aastaks.

Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhtivspetsialisti Ilmar Lepiku sõnul jätkub tänavu majanduse üleminek kiire kasvu pidurdumise faasist stabiilsele kasvule. «Varem pole Eesti ajaloos sellist perioodi olnud,» märkis Lepik.

Möödunud aasta lõppes 4% majanduskasvuga, mis Lepiku hinnangul on keerulist aastat arvestades hea näitaja. «Ettevõtjate ootused tänavuse esimese poolaasta suhtes on küll üsna negatiivsed, kuid teisest poolaastast loodetakse majanduse elavnemist nii Eestis kui välismaal,» lisas Lepik.

Inflatsioonitempo alaneb tänavu keskpanga ootuste kohaselt 4--5 protsendini. Mullu oli inflatsioon oodatust väiksem nii välismõjude kui sisemaise nõudluse kahanemise tõttu. Aasta keskmisena tõusid hinnad 8,2%.

Keskpangapoliitika osakonna juhataja Märten Ross ütles, et finantssektoris on 1999. aasta algus olnud stabiilne. Positiivseks ja süsteemi tervendavaks pidas keskpank Põhjamaade investorite sisenemist Eesti pankade ja kindlustusfirmade omanikeringi.

«Oluline on nüüd meie jaoks see, et välisturul ei halveneks olukord, sest finantsturud on igasuguste kõikumiste suhtes kõige tundlikumad,» selgitas Ross. Ta lisas, et näiteks on Põhja-Euroopa praegu üsna optimistlikult meelestatud ja ka kriis Kagu-Aasias leevenemas.

Eesti Pank peab krediidituru edasise stabiliseerumise eelduseks rahvusvahelise usalduse taastumisega kaasnevat intressitaseme langust. 1999. aasta proovikiviks saab eelkõige laenuportfelli kvaliteedi säilitamine ja tõstmine ning tavapärase pangandustegevuse tulukuse säilitamine.

Valitsussektori osas märkis Lepik, et mullu teisel poolaastal loobuti senisest konservatiivsest eelarvepoliitikast ja aasta lõppes väikese eelarvepuudujäägiga. Seetõttu tuleb Lepiku sõnul aasta jooksul eelarve kulude poolt lisaeelarvetega vähendada.

Rossi hinnangul ei pruugi halveneva eelarvega kaasneda kiiret ja otsest tagasilööki, kuid eelarvepoliitika usaldusväärsuse kõikumine võib juba lähiajal mõjuda pässivalt majanduse arengule. «Kaudselt tähendab suur eelarvedefitsiit ka uut survet majanduse välisele tasakaalule ja rahasüsteemile,» nentis Ross.