Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mustvalge skeemi populaarsus

    Meie üks isikupärasemaid majandusajakirjanikke Paavo Kangur puistas hiljuti Eesti Ekspressi kultuurilisas südant: «Ajakirjanduses on endiselt kasutada jaotus hea ja halb. Nii nagu imikul, on ajakirjandusel kaks väärtushinnangut: kaka ja komm.»
    Tõepoolest -- enamlevinumad rubriigid tänases Eesti meedias on «Poolt -- vastu», «In -- out», «Up -- down», «Võitja -- kaotaja». Samas esitlesid sotsioloogid Anu Narusk ja Leeni Hannson äsja mahukat Eesti ühiskonna 1990. aastate pereuuringut. Selle uuringu üks põhijäreldusi on, et enamik Eesti elanikke ei pea end võitjaks ega kaotajaks. Põhiosa inimesi tunneb end olevat ehteestlaslikul keskpositsioonil.
    Olen ka ise juhtinud teledebatte, kus vaidluspooled pidid konkreetsel teemal väideldes esindama selgeid «jah» või «ei» seisukohti. Tihtipeale lõppesid need debatid väitluspoolte sisulise kompromissi ja käepigistusega.
    Meediale omased lihtsustavad stereotüübid ning tegeliku elu mitmekesisus tekitavad hulga kommunikatsioonilünki, mis ongi täna suhtekorraldajate peamine tööpõld. Ajakirjanduses võiks ju tegelikult olla esindatud ka püsirubriigid «Kompromiss», «Paradoks» või «Kesktee». Siin aga tekitab tugeva tõrke inimese ajupoolkerade ja närvilõpmete dihhotoomne ehitus, millest füsioloogide hinnangul tulenebki must-valgete skeemide populaarsus.
    Meedia kammitsevatesse voolusängidesse sattudes kipuvad praktilised ettevõtjad ikka ja jälle komistama. Näiteks on riigilt ekspordi soodustamist ootav ettevõtte juht majanduslehe veergudel vastu ekspordi garanteerimise uuele süsteemile.
    Kui tema juttu süüvida, selgub, et ajakirjanik on talt eeskätt küsinud seisukohta ekspordi otsetoetuste suhtes. Vastus on aga läinud kirja juba kui ekspordi garantii kriitika. Tõenäoliseks põhjuseks oli seejuures mitte ajakirjaniku pahatahtlikkus või rumalus, vaid lihtne soov lehe trükkimineku ajaks täita rubriigi «Poolt -- vastu» üks positsioonidest.
    Teisel juhul otsustab äriliider juba pikemat aega teatud ettevõtlusvaldkonda puudutavas küsimuses oma kommentaariga avalikkust diskussioonile ärgitada. Korrektsuse ja täpsuse huvides kasutab ta oma tekstis mitmeid ladinatüvelisi sõnu ning hoidub soliidselt kriitikast teiste asjasse puutuvate ametnike ja ettevõtjate aadressil.
    Ajalehe arvamustoimetaja aga lükkab tema artikli tagasi põhjendusega, et sisult on ju kõik õige, aga vormilt võiks tekst olla publitsistlikum. Et mõni värvikam ärilause ei teeks paha ja rohkem võiks kasutada alliteratsiooni ja assonantsi. Äriliider annabki toimetuse soovidele järele ning teenib tõsisemate ettevõtjate silmis populisti maine.
    Nii või mõnel muul moel sunnib meedia ettevõtjatele pahatihti peale malle, mis käsitletavate probleemide olemust pigem moonutavad kui selgitavad. Ka Äripäevast on visa kaduma omal ajal lugejamenu toonud doktriin, mis pidi kujutletavale Riksile rasvaselt selgeks tegema skandaali segatud head ja pahad.
    Eesti majanduses on praegu enamikul ettevõtetel, kui jätta kõrvale mõned telekommunikatsioonifirmad, muresid rohkem kui rõõme.
    Sellises olukorras on ühtviisi kohatud nii ajakirjanduse hoog kahjumisse kukkunud ettevõtjate luuseriteks tembeldamisel kui ka PR-konsultantide promopüüdlused ettevõttele lauspositiivse imago kujundamisel.
    Keegi ei saa olla lõputult ja ainuüksi edukas. Majandusloogika kohaselt on tõusud ja mõõnad oma tsüklilisuses paratamatud ning seega ei peaks ka üksikuid altminekuid kontekstiväliselt üle võimendama. Ajal, mil valimiste võitja jääb opositsiooni ning turuliider kannab hiigelkahjumeid, tuleks avalikus debatis kõigil osapooltel rohkem selgitada pidevalt tekkivaid uusi paradokse.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: keskmine palk jätkab rallit
Tööjõunappus, kiire inflatsioon ja ettevõtete mullused tugevad finantstulemused on viinud keskmise palga suurele tõusule. Tõenäoliselt jagub kiire palgakasvu hoogu veel mõnda aega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tööjõunappus, kiire inflatsioon ja ettevõtete mullused tugevad finantstulemused on viinud keskmise palga suurele tõusule. Tõenäoliselt jagub kiire palgakasvu hoogu veel mõnda aega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Euribor ja kõrged hinnad mitmekordistasid koduostjate kulusid
Viimase aastaga kiires tempos kasvanud kuue kuu euribor jõudis reede õhtuks 3,76%ni. Selline tõus on mitmekordistanud kinnisvara ostmisega seotud kulusid, mida pole leevendanud ka langenud kinnisvarahinnad.
Viimase aastaga kiires tempos kasvanud kuue kuu euribor jõudis reede õhtuks 3,76%ni. Selline tõus on mitmekordistanud kinnisvara ostmisega seotud kulusid, mida pole leevendanud ka langenud kinnisvarahinnad.
Erdogani võit kergitas Istanbuli börsi ja viis Türgi liiri rekordmadalale
Recep Tayyip Erdogani tagasivalimine Türgi presidendiks saatis Istanbuli börsi täna üle nelja protsendi rallima ja kukutas Türgi liiri kõigi aegade põhja.
Recep Tayyip Erdogani tagasivalimine Türgi presidendiks saatis Istanbuli börsi täna üle nelja protsendi rallima ja kukutas Türgi liiri kõigi aegade põhja.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: mõistagi tabas mind raev, kuid härrasmees häält ei tõsta Täiendatud kell 9.53
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Raadiohitid: kui palju kinnisvaraturg veel kukub?
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Milline on ettevõtte tulevikukindluse valem?
Kriisidest räsitud ettevõtted keskenduvad ellujäämisele. Kas ellujäämise võtmeks võib olla jõuline arenguhüpe? Mis suunas seda hüpet sooritada ja kust ammutada selleks jõudu ja ressursse? Kuhu sobituvad valemis kestlikkus ja rohepööre?
Kriisidest räsitud ettevõtted keskenduvad ellujäämisele. Kas ellujäämise võtmeks võib olla jõuline arenguhüpe? Mis suunas seda hüpet sooritada ja kust ammutada selleks jõudu ja ressursse? Kuhu sobituvad valemis kestlikkus ja rohepööre?
Maxima laenab pankadelt 100 miljonit
Leedu juurtega kaubanduskontsern Maxima Grupe laenab kolmelt pangalt 100 miljonit eurot viieks aastaks, teatas ettevõte börsile.
Leedu juurtega kaubanduskontsern Maxima Grupe laenab kolmelt pangalt 100 miljonit eurot viieks aastaks, teatas ettevõte börsile.
Sergei Anikin lahkus pangandusidust Tuum "Oskasin õigel ajal astuda kõrvale"
Ligikaudu aasta tagasi idufirmat Tuum juhtima läinud Sergei Anikin lahkus ametist.
Ligikaudu aasta tagasi idufirmat Tuum juhtima läinud Sergei Anikin lahkus ametist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.