Looduskaunid joad korrast ära

Jõelähtme ja Keila valla juhid veeretavad vastutuse riigile, kelle maal joad asuvad.

Jõelähtme abivallavanem Ülo Laanemets ütleb, et Jägala joa ümbruse saab korda alles mõne aasta pärast, kui vald joa aluse maa endale saab. «Riik ei tunne vastutust ja vald ei saa riiki mõjutada,» kurdab ta.

Kuigi Laanemets tunnistab, et omavalitsuse jõud ei käi kevadisest turistidevoolust üle, loodab ta, et omanikuna suudaks vald ettevõtlust korraldada ja heakorra tagada.

Keila vallavanem Tiit Mae süüdistab oma kodukoha kauneima vaatamisväärsuse armetuses samuti riiki, sest Keila joa vasakul kaldal kasvab riigimets ja paremal kaldal lagunev Keila-Joa mõis kuulub välisministeeriumile. «Keila-Joa valitsussuvilates elavad riigijuhid sõidavad iga päev sealt mööda,» nuriseb ta.

Rippsilla remondiks saab Keila vald tänavu riigilt 100 000 krooni.

Põhja-Eesti jugade prahisse uppumises on süüdi inimeste hoolimatus, ütleb Harju maavalitsuse keskkonnaosakonna asejuhataja Tiia Kaar. Ta ei oska aga ühtegi hoolimatut nimetada.

Keskkonnaministeeriumi nõunik Veljo Ranniku tunnistab, et valla ja ministeeriumi ametnikud pole oma tööd piisavalt hästi teinud, kuid süüdistab Põhja-Eesti elanikke vandalismis. «Jugade ümbruse koristamisega tuleb oodata, kuni suurvesi ära läheb,» ütleb ta.

Harjumaa jugasid külastavale turistile jääb mulje, et vallaametnikud ei hooli oma kodukohast või pistavad heakorraraha töid tegemata oma taskusse.

Riina Lõhmus otsib Jõelähtme ja Keila vallale vabandust. «Suur osa Eestist näeb praegu jube välja,» ütleb ta.