Uus, aga kainem 1997

Äripäev vaatab tulevikku optimistlikult. Mitmed märgid viitavad sellele, et Eestit ootavad ees sarnased arengud nagu 1997. aastal

1997. aasta buum majanduses tuli suuresti välisraha arvel. Ainuüksi otseseid välisinvesteeringuid tuleb Eesti Panga asepresidendi Helo Meigase sõnul tänavu Eestisse rekordmahus ehk 700 mln dollari eest.

Intresside tase on hoogsalt allapoole tulnud. Eesti pankadevahelise rahaturu intressid tegid eile taas läbi languse, hoiuseintress lõi isegi kõigi aegade rekordi.

Pangad langetavad riburada pidi laenuintresse. See tähendab, et pankadel on taas raha, mida välja laenata. Raha hind aga on muutunud selliseks, et seda jälle jaksatakse laenata. Tõsi, pangad sama kergekäeliselt ja nii palju kui kaks aastat tagasi laene välja ei anna, ent raha odavnemine on kindel märk majanduskliima soojenemisest.

Alanenud intressid annavad võimaluse pankrotistunud ettevõtete asemele enne sügist tulla uutel tegijatel. Tegutsevatel ettevõtetel on võimalus laienemiseks, st uute töökohtade loomiseks, töötajatele palga maksmiseks. Palgasaajatel on rohkem raha, mille eest tarbida. Palgatõus, mis aasta esimestel kuudel on olnud tagasihoidlik (kui mitte arvestada aasta algusest suurenenud riigi teenistuses olevat inimeste palku), hoogustub.

Jahutav signaal on negatiivse riigieelarve koostamise kavatsus, mistõttu vähenevad riigi investeeringud ja dotatsioonid. Lubatud on aga jätta puutumata õpetajate, politseinike, meditsiinitöötajate palgad ja pensionid ehk raha, mis pea kogu täiega tarbimisse läheb.

Kuigi tööstustoodangut müüdi esimeses kvartalis 11% vähem kui läinud aasta samal ajal, annab intresside langus ka tööstusele helgema perspektiivi. Märtsis oli tõus võrreldes veebruariga 15%.

Üldine ootus ettevõtjate seas on optimistlik. Ka need, keda majandussurutise ajal krahh tabas, on nõus uuesti alustama.

Madalad laenuintressid lubavad elavnemist ka eluasemeturul, eriti soodsaks on langenud eramulaenu intressid. Positiivne signaal on siin esmalt see, et eluasemelaenuturule otsustas jõuliselt tulla ka Merita Pank. Suure tõenäosusega sünnib lõpuks ka Preatoni Pank, mis on samuti lubanud eelkõige odava eluasemelaenuga turgu võita.

Analüütikud ennustavad ka aktsiaturule keskmiselt 30% tõusu. Börsitõus aga ei tähenda majanduse tõusu, pigem on esimene ajendatud viimasest.

Muidugi on nii pangad kui ettevõtted muutunud võrreldes kahe aasta taguse ajaga ettevaatlikumaks. Eufooriasse ei satuta, seega laenude, ehituste jm maht ning käibed börsil nii kolossaalseid pöördeid ei võta kui 1997. a. Seekordsel tõusul toimitakse kainemalt, targemalt ja kogenenumalt.