Säästueelarve järgi vähendatakse ministeeriumide kulutusi sel aastal 861 miljoni krooni võrra. Ministeeriumide ettepanekute kohaselt on rahandusministeeriumi pressiteate järgi eilse seisuga seni leitud võimalusi kulutusi vähendada vaid 579 miljoni krooni osas.

Rahandusministeeriumil on etteheiteid kaheksale ministeeriumile: kultuuri-, haridus-, keskkonna-, kaitse-, välis-, majandus-, põllumajandus- ning teede- ja sideministeeriumile. Probleemsed on pressiteate järgi seejuures kultuuri-, haridus- ja keskkonnaministeerium.

Etteantud summas ja veidi suuremas ulatuses on kulude kokkuhoidu planeerinud justiits-, sise-, rahandus- ja sotsiaalministeerium.

Keskkonnaministeeriumi üldosakonna juhataja Kalju Kukk sõnas, et tulude vähendamise kava nägi ette 31,9 miljoni krooni kärpimist, kuid nemad läksid välja 20,5 miljoni krooniga. «Meie anname tänavu riigimetsade majandamisest 30 miljonit krooni rohkem, kui eelarve planeeris, nii et kokku on meie pealt juurde võidetud 50 miljonit krooni,» selgitas Kukk.

Säästueelarve näeb ette ministeeriumide ja teiste riigiasutuste kulusid kokku kärpida 1,03 miljardi krooni võrra.

Eesti Panga juhtkond kahtleb valitsuse kavandatud negatiivse eelarve 1,03 mld krooni vähendamise tõhususes.

«Säästueelarve koostamine on muidugi positiivne, kuid tuleb arvestada, et riigieelarve puudujääk võib kujuneda suhteliselt suuremaks,» ütles Eesti Panga president Vahur Kraft eilsel pressikonverentsil.

«Seni on valitsus arutanud selle aasta eelarve kärpimist, aeg on hakata mõtlema ka järgmise aasta eelarve peale,» ütles Kraft, «praegu valitsusel selle kohta arusaam puudub.»