Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kodune puhkus rahustab närve

    Kevadine päike sunnib toast välja ning jää mineku ja lume sulamise ajal on Eesti kosed ja joad tõeline vaatamisväärsus.
    Meie esimeseks sihtkohaks võetud suurvee imetlemise paik Keila-Joa on kaartide järgi kergesti üles leitav. Silte kohapeal väljas pole, ent Interneti teave ütleb, et kevaditi on veeäärsed parklad autodest umbes. Nii see täpselt ongi. Kus palju autosid koos, seal on ka suurvesi, inimesed ning prügi.
    Ringi liikudes hakkab lõpuks kogu mustus häirima ning irooniliselt muiates tundub, et saasta loobitakse laiali suisa kodanikualgatuse korras.
    Informatiivne on parklasse seatud pargiplaan. Südant soojendavad markeriga mitmes keeles lisatud praktilised näpunäited ning hoiatussõnad, mis keelavad väärtuslikke asju autosse jätmast.
    Rohkem eestikeelseid viitasid ega selgitavaid kaarte pole. Venekeelsed ja lakoonilised laused viivad juga imetlema läinud eestlase tagasi aegadesse, mil Keila-Joa oli militaristide peatuspaik.
    Plaanist järgmine vaatamisväärsus on rippsild. Armunud eestimaalased on pika keti külge oma igavese ühtekuuluvuse märgiks kinnitanud tabalukud. Nimed ilusasti peal. Ikka Aleksandr ja Vera, Konstantin ja Natasha.
    Tsaar Nikolai II-lt laenuks saadud miljoni kuldrubla eest rajatud lossist on säilinud niipalju küll, et uusgooti stiili näidet saab näpuga näidata. Pilku püüdvad aknakaared on näited Eesti varasest historitsismist.
    Läheduses peaks veel olema üks Eesti esimesi kiviktaimlaid, mille lossiomanik krahv Aleksander von Beckendorf siia kunagi rajada lasi. Kiviktaimlat me muidugi enam eest ei leia, kuid oma valdusi tagasi saanud vürst Volkonskite suguvõsa on paika mõneti ilusamaks muutnud. Pargialune on täis sinililli korjavaid paare ja suudlejaid.
    Oleme harjunud mõttega, et vee lähedusse minnes tuleb kummikud jalga panna. Keegi võib ju kukkuda pisut sügavamale, kui plaanitud, ning siis tuleb väikese tööka kollektiiviga seda üht kaldale sikutada.
    Mehed panevad kummikud jalga. Naised, olles tuvastanud, et rahvast on palju nagu suveteatri etendusel, eelistavad spordijalatseid. Pilt on romantiline, sest säärikuis naisterahvaid ei ole. Üsna pea selgub kummikumeeste ning siresäärte erinev seisund. Kui kummikutes mehed on ammu kõik kohad risti-põiki läbi rännanud ning juga mitmest küljest vaadanud, hüplevad naised ikka veel kivilt kivile.
    Piknik pärast jalutuskäiku kulub marjaks. Piknikukorv ja säärikud on õnneks autos alles. Toidujäätmeid kokku korjates avastan, et kusagil pole prügikaste. Mõnesaja meetri kaugusel on küll pood, kuid prügikasti pole ka seal. Poeke on kaubast võrdlemisi tühi, müüakse Gindzmarauli punast veini ja jäätist, kuid söödavat kaupa on vähe.
    Pärast pisikest pausi hakkame otsima läheduses asuvat Türisalu juga. Leiame vahutava veekogu kerge vaevaga üles samanimelise bussipeatuse juurest. Keila-Joale iseloomulikku suurust tal ei ole, kuid ometi on see muljetavaldav.
    Kaarti uurides selgub, et Türisalu vaatamisväärsuseks on Türisalu pank. Vaatame mitme kilomeetri ulatuses igas võimalikus kohas merele. Lõpuks oletame, et ju siis mõni neist kõrgetest kohtadest ongi otsitav paik. Viitasid igatahes üleval ei ole.
    Miks ühte kukkuvat vett koseks, teist joaks kutsutakse, jäigi selgusetuks. Sünoptikud ennustavad suurvee jätkumist, katsume järgmisel nädalavahetusel ka teisi jugasid vaatama minna.
    Puhkepäev siinsamas, oma koduõues, on vapustavalt mõnus, meeldejääv ning elamusterohke.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
EfTENi uusima fondi saab turult kätte alla puhasväärtuse
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Riigikohus: prokuratuur peab ajakirjanikele trahvi taotlemist usutavalt põhjendama Prokuratuur: meile jäi õigus otsustada avaldamise üle
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.

Olulisemad uudised

Õiguskantsler: kaamera kasutamine tehnoülevaatusel ei saa olla ülevaataja kulu
Transpordiamet nõuab tehnoülevaatajatelt kaamerate ja salvestamise kasutamist, õiguslikku alust selle ettevõtjate rahakoti kanda jätmiseks ei ole.
Transpordiamet nõuab tehnoülevaatajatelt kaamerate ja salvestamise kasutamist, õiguslikku alust selle ettevõtjate rahakoti kanda jätmiseks ei ole.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.