Mina kiidan ettepanekut, et infrastruktuuri erastamine läheks erastamisagentuuri kätte. Protsess oleks avalikum ja läbipaistvam, kui see oleks siis, kui otsuse teeks üks ministeerium ja selle fikseeriks valitsus oma istungil.
Erastamisagentuuri nõukogus on esindatud nii opositsiooni kui ka koalitsiooni esindajad ja kui otsustamine on erastamisagentuuri käes, siis tagab see ka opositsiooni parema informeerituse. Erastamisagentuuri personalil on ka piisavalt kogemusi, et infrastruktuuri erastamine läbi viia. Teist sellist institutsiooni Eestis tõenäoliselt ei leia.
Minul kui regionaal- ja maaeluga tegeleval inimesel on erastamise osas olnud ka erimeelsusi, aga üldjuhul on erastamine viimastel aastatel kulgenud normaalselt.
Kui lugeda valitsuse koalitsioonilepingut, siis on seal kirjas avalikustamine, avalikustamine ja veel kord avalikustamine ehk on lubatud tuua otsustamine kabinetivaikusest avalikkuse ette. Sellepärast ma ei usu, et valitsusel võib olla midagi Väino Sarneti ettepaneku vastu.
Eesti Energia ja Eesti Raudtee ei puutu minusse, aga Eesti Põlevkivi puhul peab kindlasti erastamisprotsessi juhtima ning otsuse langetama valitsus läbi ministeeriumite.
Põlevkivi näol on tegemist Eesti riigi ja rahva ainsa arvestatava maavaraga, mille kohta ei saa langetada otsuseid mingisugune agentuur, vaid seda saab teha ainult valitsus. Põlevkivi on liiga tähtis ja sellega ei saa mängida.
Erastamisagentuuril pole piisavalt kogemusi ja nad ei tunne seda valdkonda piisavalt, et võiksid otsustada Eesti Põlevkivi erastamise üle. Agentuur ei peaks tegelema nii suurte ettevõtete erastamisega. Eesti Põlevkivi näol on tegemist Eesti kõige suurema objektiga ja selle kohta tuleb otsus vastu võtta kõige kõrgemal tasemel, erastamisagentuur võib aidata seda protsessi läbi viia ja vormistada. Mina Väino Sarneti asemel ei võtakski või ei küsikski endale erastamiseks Eesti Põlevkivi.
Eelmine valitsus otsustas Eesti Põlevkivi mitte tükeldada ja kaasata erakapitali aktsiakapitali laiendamise teel. Eesti Põlevkivist erastatakse maksimaalselt 49%, lõviosa jääb ikkagi riigile. See kava on õige ja nii tulebki erastamine läbi viia.