Lõhkekehad teevad kevadtööd ohtlikuks

Valga maakonnast Võmdi küla põllult leiti viis 105mm kildfugassmürsku, Jõgevamaal Pauastvere külas maja alusmüüri alt käsigranaat.

Kevadiste tööde kõrval on leidude põhjustajaks ka talvine külm, mis lõhkekehi nagu kivegi maapinna suunas surub. Nii tuleb päevavalgele isegi viie meetri sügavusele maa sisse kukkunud lennukipomme. Kõrvuti okupatsiooniaegsete ja II maailmasõja lahingutest jäänud lõhkekehadega tuleb välja eelmisest sajandist pärit mürske.

Viimase seitsme aastaga on eridemineerijad kahjutuks teinud üle 20 000 lõhkekeha. Ainuüksi viimase nädala jooksul sai Tallinnas asuv päästeameti eridemineerimistalitus ehk nn pommirühm 17 ohtlike lõhkekehadega seotud väljakutset.

Peale selle, et leiud ohtlikud on, peab nende tõttu töö seiskama. Nii ootasid ehitusettevõtte FKSM töötajad eelmisel kevadel postitöötlemiskeskuse ehitusel viiel korral, millal demineerijad oma töö lõpetavad.

Enamasti lõpevad pommileiud õnnelikult. 29. aprillil hävitasid demineerijad kaks 76millimeetrist soomust läbistavat mürsku ning tankitõrjerusika Jõgevamaal Siimusti karjääris. Samal päeval likvideeriti Tartu maakonnas Luunja vallas Pilka küla põllul F-1 granaat.

27. aprillil teatati lõhkekeha leiust Jõhvi vallast Kose külast. Heki mahavõtmisel tuli välja sõjaaegne 76millimeetrine soomust läbistav suurtükimürsk.

Kõik leiud ei olegi ohtlikud. 27. aprillil leiti Tallinnast Eesti Metalliekspordi territooriumilt mürsutaoline ese, mis osutus betooni läbistava mürsu ohutuks esiosaks.

Demineerijad tegelevad ka plaanilise tööga, kuid Eestis on veel pikk maa selleni, et enne ehituse alustamist lasta demineerimisega tegeleval firmal krunt üle kontrollida.

Tõenäosus, et lõhkekehad lähitulevikus maa seest otsa saavad, on väike. Prantsusmaal tähistati hiljuti demineerimise 50. aastapäeva ja sealgi ei loodeta töö lõppu.

Peale Tallinna pommirühma tegelevad Eestis lõhkekehade kahjutuks tegemisega veel päästekompaniid Tallinna--Tartu maantee ääres Kosel, Kohtla-Järvel ja Luunjas.