Kas kiidate sadama juhatuse esimehe valiku heaks?

Täpsustan: ettepaneku määrata Tallinna Sadama juhatuse esimeheks Jaan Toots tegi sadama nõukogu esimees Tarmo Ruben. Pean ütlema, et see ettepanek tuli mulle suure üllatusena, aga ma ise hääletasin Jaan Tootsi poolt täie veendumusega, et see on väga hea valik. Pealegi oli sadam sel hetkel juba juhita, Enn Sarap oli ametist vabastatud.

Ma ei taha teist meest väga palju kiita, aga olen temaga ühes ja samas firmas mitu aastat koos töötanud. Jaan Toots on positiivse ellusuhtumisega ja äärmiselt aktiivne inimene, ütleme nii: mees parimas loomeeas. Mulle on ta koos töötatud aastate jooksul jätnud igal juhul positiivse mulje.

Uus amet on Jaan Tootsile muidugi suur väljakutse, aga ma arvan, et ta saab sadama juhatamisega kindlasti hakkama. Nagu ma aru saan, käib jutt esialgu paarist-kolmest kuust selles ametis. Pärast seda hakkab sadama tööd juhtima see inimene, kes võidab juhatuse esimehe koha täitmiseks korraldatava konkursi. Loodame, et tahtjaid tuleb konkursile palju ja on võimalik valida kõige parem juht.

Jaan Tootsi valik on samaväärne Anti Oidsaluga -- tegemist on ühe erafirma esindajaga, seekord Hansateega, millel on sadamas väga suured huvid. Nende põhikonkurent on Silja Line, ja see, kuidas sadam hakkab jagama, kuhu kelle laev saab, on ülimalt oluline. Seepärast poleks tohtinud sadamat juhtima panna inimest ühe huvitatud poole juhtkonnast.

Enne kui sain siseministriks, vabastas valitsus Tootsi ametist. Üritasin vanale tuttavale teenet osutada, võttes ta tagasi tööle peainspektorina. Sellest tuli skandaal ja olin sunnitud ta vabastama. Helistasin ja seletasin, milles on asi. Tulemus -- Toots kaebas mu kohtusse. See ütleb paljugi Tootsi kui inimese kohta.

Isamaaliit oli toona üks Tootsi kritiseerijaist. Pole saladus, et Toots saab hästi läbi Keskerakonna esimehe Edgar Savisaarega ja Savisaar saab hästi läbi Hansateega.

Peksta minema kogu juhatus, siis panna ametisse tundmatu jurist ja turvapealik Toots, kel puudub äriettevõtte juhtimise kogemus --härra Jürgenson, kel pealegi majandusministri karjäär selja taga, on jõudnud kolistada palju rohkem «ämbreid» kui mina esimeste ministrikuude jooksul. Lollus jääb lolluseks, ükskõik, missuguse partei värvide all seda ei tehtaks.

Võimalik, et järgmisena minnakse Parbo Juchnewitschi ja Ruth Martini kallale.