Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kommercbanka saab rahasüsti
Plaani järgi kapitaliseerib keskpank RKBs 15,5 miljoni lati (26 miljoni dollari) väärtuses laene, omandades pangas 39protsendilise osaluse. Täiendavad miljon latti investeerib Rigas Kommercbanka aktsiatesse ka rahandusministeerium.
Nii võib Läti suuruselt viies pank juunis-juulis taas uksed avada.
Keskpanga teatel tehti otsus Läti pangandussüsteemi üldise stabiilsuse ja tugevuse huvides. Analüütikute sõnul saadab see aga vale signaali teistele krediidiasutustele, kes Venemaale investeerimisega ettevaatlikumad olid.
«Kui see plaan ei taotle enamat, kui võimaldada pangal sama vigu teinud juhtkonna eestvedamisel tegevust jätkata, on lahendus halb, sest seab surve alla õigeid otsuseid teinud pangad,» ütles Adriatic Baltic Groupi president James Oats.
Venemaa finantskriisi puhkedes läinud aasta augustis oli Läti pangandussektori varadest 3,5 protsenti rublavõlakirjades. Kokku moodustasid Venemaa-investeeringud sektori varadest 8 protsenti.
Läti 27 krediidiasutusest oli Rigas Kommercbanka aga suurematest pankadest ainus, kes hoidis Vene võlakirjades tervelt 13 protsenti varadest.
Arvestades asjaolu, et Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupank (EBRD) oli 23 protsendiga RKB üks suuremaid aktsionäre, oli riski selline kontsentratsioon paljudele analüütikutele üllatav. Panga põhikapitaliga katmata kogukahjum ulatus umbes 30 miljonile latile.
Analüütikute sõnul on Rigas Kommercbanka usaldusväärsuse taastamine isegi EBRD üheksa miljoni dollari suuruse krediidiliini avamise ja täiendavate investeerimislubaduste valguses siiki väga raske.
Autor: ÄP