Toidukaup turgutab tarbimist ja majandust

Suuremad ostud, vähemalt toidukaupade osas, tehakse suurematest marketitest. See võimaldab riigil käibe üle paremini arvestust pidada ja ehk peitub siin üks kasvunumbrite põhjusi. Sel juhul on tegelik tarbimine, mis väljendub liitrites, kilodes, tükkides, või nagu vanasti öeldi -- tingtoosides, kasvanud vähem. Iga kaup ei pruukinud lihtsalt saatelehele jõuda ja käibemaksu alla sattuda.

Isegi kui see on nii, on käibe põranda alt väljatulek positiivne trend, mis parandab, kui mitte muud, siis käibemaksu laekumist ja kauplemiskultuuri.

Teine käivete suurenemise põhjus on üleminek kallima ja kvaliteetsema, tihti Eestis toodetud toidukauba tarbimisele.

Kõik on kena niikaua, kuni ei puuduta kanget alkoholi. Viimase tootmine on langenud aastaga 49%. Et nii suur tarbimise vähenemine pole usutav, peaks maksupoliitika kehtestajatel mõtlemisainet jätkuma: aktsiiside laekumine ei pruugi nende tõstmisega suureneda.

Rääkides kangest alkoholist, on käive siirdunud selgelt põranda alla, suundumus muu toidukauba käibega on vastassuunaline. Karta on, et olukorra pea pealt jalgadele pööramiseks ei piisa (ausate) tootjate ja kaupmeeste ponnistustest.

Jaekaubanduse käibe suurenemine, kaardimaksete populaarsuse kasv, uuesti laiemalt leviv järelmaks kiirendavad üldist raharinglust. Kui eelmise aasta lõpu süngete prognooside ajal lükati tarbimist edasi, siis uue tõusu ootuses on inimeste säästlikkus ehk mõnevõrra vähenenud. Hoiuste suurenemine ei ole tarbimise kasvuga vastuolus: näiteks kaardiga makstes liigub maksesumma ostja kontolt müüja kontole.

Aasta esimesse kvartalisse jäi Eesti Telekomi edukas erastamine. Väikeinvestorite kontodel materialiseerus arvestatav kasum, mis osaliselt pöörati kindlasti tarbimiseks.

Kui ka neljapäeval avaldatav esimese kvartali keskmise palga statistika suudab positiivselt üllatada, siis võib majanduse seis olla parem, kui julgetakse arvata.