Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kui rahvuslikust kaubamärgist saab müüt

    See on põhjustanud viimasel ajal Rootsi ajakirjanduses laialdast poleemikat ja pannud Svenssoneid küsima, kui palju vanadel headel Rootsi firmadel ja kaubamärkidel üldse enam Rootsiga pistmist on. Näiteks juba 1960. aastatel, kui välismaal reklaamiti Volvo autode vastupidavat Rootsi terast, oli see tegelikult Jaapani päritolu, sest Rootsi oma teras oli selleks liiga jäik. Niisugustel ettevõtetel, nagu Fritidsresor, Gustavsberg, Silja Line ja Volvo, mis meie arvates on üdini rootsilikud, on tegelikult osaline või täielik välisomanik. Omamoodi sümboolse punkti on asjale pannud Rootsi lipu «langemine» aprillis, kui Rootsi peamise liputootja Tivoxi ostsid ära soomlased.
    Firmade minek väliskapitali kätte võttis hoogu 1993. aastal ja seda mitmel põhjusel. Esiteks kaotati Rootsi firmades piirangud välisomandile, teiseks soodustas ostmist Rootsi krooni nõrkus, kolmandaks oli ettevõtte tulumaks suhteliselt madal ja neljandaks kiirendas seda protsessi 1994. a novembris Rootsi valitsuse tehtud otsus astuda Euroopa Liitu. Vastavalt viimase aja ülemaailmsele arengule on põhiliseks firmade omanikeringi muutumise põhjuseks ettevõtete ühinemine. Sedamoodi on tekkinud Telia-Telenor, Stora-Enso, Astra-Zeneca, Merita-Nordbanken jt, millest osa viib Rootsi kõrgete maksude tõttu oma peakorterigi teise riiki.
    1993. aastast peale on Rootsi firmasid välismaale müüdud enam kui 500, praegu müüakse aastas keskmiselt 110 firmat. Kui 1990. aastate algul töötas Rootsi eraettevõtluses hõivatud tööjõust 9% väliskapitalile kuuluvates firmades, siis nüüdseks on see protsent tõusnud 15ni. Svenssonid vaatavad murelikult pealt, kuidas viimase sajandi jooksul nende heaoluriigile aluse pannud paljudes mäe-, terase-, metsa- ja energiatööstuse ettevõtetes on aktsiate kontrollpakk nüüd brittide, austraallaste, norralaste, soomlaste jt käes.
    Hinnangud firmade müügi ja välismaale kolimise kohta on vastandlikud. Rootsi kaubanduse uurimisinstituut (HUI) hoiatab, et see võib Rootsile maksma minna kuni 60 000 töökohta, eriti alltöövõtufirmades. Teiseks kahandab see kindlasti riigi maksubaasi. Et seda arengusuunda muuta, soovitab HUI valitsusel ergutada majanduskasvu, mida soodustaks maksude (kapitalimaks) alandamine või (omandimaks) kaotamine.
    Valitsuse esindajad -- rahandusminister Bosse Ringholm, asemajandusminister Mona Sahlin -- nimetavad HUI prognoose ühekülgseks ega näe Rootsi firmade müügis välismaale erilist probleemi, tuues põhjenduseks, et sellega ei kaasne töökohtade kadumist. Neil on varuks ka vastutrump, sest nende andmetel kuulub Rootsi kapitalile välismaal 540 miljardi Eesti krooni eest rohkem vara kui väliskapitalile Rootsis.
    Eelöeldu põhjal võib oletada, et kui eesti ajutöö tulemusena ükskord oma armas Nokia peaks sündima, siis pärast tuntuks saamist kolib selle peakorter tõenäoliselt kas Londonisse või Brüsselisse ja selle aktsiate kontrollpakk kuulub ilmselt Põhjala (Rootsi?) kapitalile. Sest niimoodi kipub nende oma Nokiatega tänapäeval minema.
  • Hetkel kuum
Vitali Šipilov: esimene "taastuvenergia seadus" sisaldab selle mõju vähendavaid kompromisse
Enne valimisi võttis riigikogu vastu taastuvenergia valdkonnas ulatusliku muudatuste paketi, mis peaks aitama võidelda ebapiisava võrguvõimsusega ning liigse bürokraatiaga tuuleparkide arendamisel. Seadusest paistab paraku aga taas fragmentaarsus, otsustamatus ja kirik-keset-küla-lähenemine, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Vitali Šipilov.
Enne valimisi võttis riigikogu vastu taastuvenergia valdkonnas ulatusliku muudatuste paketi, mis peaks aitama võidelda ebapiisava võrguvõimsusega ning liigse bürokraatiaga tuuleparkide arendamisel. Seadusest paistab paraku aga taas fragmentaarsus, otsustamatus ja kirik-keset-küla-lähenemine, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Vitali Šipilov.
Euroala alusinflatsioon kiirenes rekordini
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Ralli: USA indeksid lõpetasid reedel nii päeva kui nädala vaates tublisti rohelises
Reedel sulgusid USA aktsiaindeksid kõvas plussis, sest S&P 500 kerkis 1,4 protsenti, Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis 1,2 protsenti ja tehnoloogiamahukas Nasdaq Composite rallis kõige enam ehk koguni 1,6 protsenti. Karuturust toibudes on sellised numbrid lootustandvad.
Reedel sulgusid USA aktsiaindeksid kõvas plussis, sest S&P 500 kerkis 1,4 protsenti, Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis 1,2 protsenti ja tehnoloogiamahukas Nasdaq Composite rallis kõige enam ehk koguni 1,6 protsenti. Karuturust toibudes on sellised numbrid lootustandvad.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Valitsus jätnuks Sutteri preemiata, nõukogu ei pidanud seda miskiks "Kuidas saab maksta preemiat, kui nad ei ole ülesannetega hakkama saanud?"
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Bahmuti kaitsjad said Ragnar Sassilt auto. "Võitleme iga hoone pärast"
Ragnar Sassi eestvõttel organiseeritud Eesti abikonvoi eile Kiievisse jõudnud 13 autost üks kingiti täna Bahmuti linna kaitses osalevale Ukraina üksusele.
Ragnar Sassi eestvõttel organiseeritud Eesti abikonvoi eile Kiievisse jõudnud 13 autost üks kingiti täna Bahmuti linna kaitses osalevale Ukraina üksusele.
Trump sai kriminaalsüüdistuse, lähipäevil ootab teda vahistamine
Donald Trumpist sai neljapäeva hilisõhtul esimene USA endine president, kes on saanud vandekohtult kriminaalsüüdistuse.
Donald Trumpist sai neljapäeva hilisõhtul esimene USA endine president, kes on saanud vandekohtult kriminaalsüüdistuse.
Loovagentuuri juht: meie tehisintellekti abi tekstiloomes ei kasuta
Me kasutame tehisintellekti abi teinekord visualiseerimiseks, aga tekstiks mitte, lausus Äripäeva hommikuprogrammis loovagentuuri Optimist Creative´i tegevjuht Magnus Lužkov.
Me kasutame tehisintellekti abi teinekord visualiseerimiseks, aga tekstiks mitte, lausus Äripäeva hommikuprogrammis loovagentuuri Optimist Creative´i tegevjuht Magnus Lužkov.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.