2000. a prognoos põhineb rahandusministeeriumis aprilli lõpuks 1999 kujunenud hinnangul 1999. a majanduskeskkonnale ja eelarvesüsteemi tuludele ja kuludele. Viimati mainitud hinnang sisaldab esimesel poolaastal kokkuvõttes nullkasvu ning teisel poolaastal kasvutempo kiirenemist kuni 5%, millega kaasneb ka mõningane inflatsiooni kiirenemine (st konvergentsiprotsess jätkub).

Olulise tegurina on selle dokumendi koostamisel teadmata 1999. aasta säästueelarve lõplik maht kõigil valitsustasanditel ja alalaekumiste katteks (sotsiaalfondidesse) kaasatud vahendite suurus ja allikad.

Rahandusministeerium hindab 2000. a majanduskasvu 5,2--5,5% tasemele, tarbijahindade keskmist muutust ca 5% tasemele.

Hinnaarengud 1999. a esimesel poolel on eelneval aastal kujunenud tendentside jätkuks. Importides praeguses maailmamajanduse situatsioonis deflatsioonilist trendi, oleme uues olukorras võrreldes kogu ajaperioodiga alates turumajanduslike põhimõtete kasutuselevõtust.

Elektrienergia hinna tõus jaanuaris on üks olulisemaid tegureid selle aasta esimese kvartali tarbijahindade kujundamisel. Vaatamata sellele ühekordsele olulisele tõusule jätkub tegelikult inflatsioonitempo alanemine ka käesoleva aasta esimesel poolel. Rahandusministeeriumi hinnang lähtub eeldusest, et loodetava elavnemisega kaasneb aasta teisel poolel mõningane inflatsioonitempo tõus eelmise aasta kolmanda ja neljanda kvartali suhtes, mis taastab hinnakonvergentsi protsessi, kuigi aeglasemas tempos, kui eelmistes prognoosiversioonides ette näha oskasime. Kokkuvõttes jääb aasta keskmine tarbijahindade tõus ilmselt ca 4,5% tasemele, sisaldades kaupade hindade tõusu kuni 1,5% ja teenuste hindade tõusu kuni 10,6% võrreldes eelmise aasta keskmise tasemega.

Eeldades, et toidukaupade hindade langus ei saa enam pikalt jätkuda, sisaldab 2000. a hindade muutuse projektsioon toidukaupade hinnataseme taastumist 2,6%, kuid tööstuskaupade ja teenuste hindade tõus on aasta keskmisena iseloomulikult veidi suurem (vastavalt 5,6% ja 7%).