Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Turistid ööbivad poolikus hotellis

    Kaheksakorruselise hotelli ehitus on käinud erilise kärata kaks aastat Mere puiestee äärsete majade varjus, kus Rääskile kuulub kolm kinnistut.
    Toonart Rääski sõnul jääb idee järgi neljatärnihotelli maksumus tunduvalt alla 100 mln krooni. Rääsk pole ehituseks pangalaenu võtnud, vaid finantseerinud seda omavahenditest ja sõpradelt saadud laenudest.
    Raha saamiseks on Rääsk müünud ka suure maja Tallinna vanalinnas ja Pärnu Sadamale 2 mln krooni eest pooled Vergi Meresadama aktsiatest.
    Hotelli Metropol haldab firma AS Karikum, millest Rääskile kuulub suurem osa aktsiatest. Ülejäänud aktsiad on laenu andnud Eesti eraisikute või firmade omanduses.
    Kesklinna valitsuse ettevõtlusosakonna juhataja Tiina Kinki sõnul peab igal hotellil olema linnaosa kauplemisluba, kuid Rääsk pole seda taotlenud.
    Metropol pole läbinud ka linna atesteerimiskomisjoni, mis järgneb linnaosa loale. Seega ei tohiks seal inimesi majutada. Pealegi on maja kaks ülemist korrust alles pooleli, tubade komplekteerimine veel käib ja hotelli restoran alustab mõne nädala pärast.
    Turismiameti esindaja Anne Hermlini sõnul kinnitati talle reedel telefonitsi, et hotellis inimesi ei majutata. Sellegipoolest liikus reede hommikul hotellis nii töömehi kui turiste. Vastuvõturuumi oli välja pandud tubade hinnakiri.
    Hotelli müügijuhi Ene Truusa sõnul on mai algusest saadik ööbima võetud üksikuid nädalalõputuriste, kes mujale pole kohta saanud. Kuna tingimused pole veel kõige paremad, tehakse neile hinnaalandust, märkis Truusa.
    Toonart Rääski sõnul maksavad turistid 1400kroonise kahe inimese toa eest 420 krooni ööpäevas.
    «Kahetsusväärne pretsedent,» sõnas linnaosa valitsuse tööt©aja Tiina Kink. Tema sõnul rikub Metropol selliselt Eesti hotellide mainet. Trahv kauplemisloata tegutsemise eest on üsna sümboolne, 410 krooni.
    Toonart Rääski sõnul on põhimõtteliselt kõik paberid korras, asjaajamised on toppama jäänud üksikute ametnike taha. «Uskuge mind, ei ole patt võtta ööbima hädalisi ja tuttavaid, kui asi seisab piltlikult viimase pitsati taga,» lisas ta.
    Hotelli ehitava ASi Slaider juhatuse esimehel Allan Vatteril pretensioone tellija suhtes polnud. Vatter lausus, et viimase osa ehitusrahast peab Rääsk ära maksma pärast hotelli lõplikku valmimist. «Räägime kahe nädala pärast, eks näe, mis siis on,» märkis ta.
    Metropol pole Rääski ainus hotelliprojekt. Suure hotelli kõrval tegutseb teist aastat väike Rottermanni hotell, mida Rääsk rendib ühele operaatorfirmale.
    Rallisõitu armastav Toonart Rääsk sai avalikkusele tuntuks 1996. aasta kevadel, kui ostis õigusjärgselt omanikult petturist vahendaja kaudu kinnistu Tallinna vanalinnas Olevimäe tänaval. Selle maja ongi ta nüüd Metropoli nimel edasi müünud, kuid tema stiilne kontor asub endiselt maja viimasel korrusel.
    Paljud Rääski ärid on koostöös kinnisvaraärimees Tõnu Leppikuga, kelle tegemisi on samuti saatnud salapära ja arusaamatused.
    1996. a kevadel kirjutasid ajalehed ASile Kuumärk kuuluvast lõbustuskohast Metropol, mis avati endise kohvik Moskva ruumides. ASi Kuumärk juhatuse esimees ja üks omanikest oli Toonart Rääsk, teine Leppik. Sügisel vahetas Metropol omanikku, sest Kuumärk sattus väidetavalt finantsraskustesse.
    Septembris 1996 otsustas Rääsk koos kütuseärimees Heiti Häälega investeerida Lääne-Virumaale Vergi sadamasse 7 miljonit krooni, ostes sadama Vihula vallalt 400 000 krooni eest. Tänaseks on Rääsk oma osaluse Vergis müünud Pärnu Sadamale.
    1997. aasta märtsis lahvatas skandaal Tallinnas Tartu maantee 65 asuva majaga. Rääsk oli sinna majja müünud 600 000--800 000krooniseid luksuskortereid, kuid jättis maja poolikuks ja andis elanikele mõista, et need peavad ise puudu jäävad miljonid leidma. Rääsk oli paberiasjad nii lohakalt vormistanud, et heausksed omanikud ei saanud ennast korterisse sisse kirjutada.
    1997. aasta augustis toimus väike vahepala Saksa-Eesti ühisfirma B&E kalliskiviga. Toonart Rääsk omandas ASi Revorand omanikuna Maapanga nõude B&E vastu. Ta müüs oksjonil pangale pandiks pandud miljoneid kroone maksva kalliskivi väidetavalt 10 000 krooniga.
    B&E suhtes algatati pankrotimenetlus. Ettevõttel oli aga vara piisavalt, lisaks kalliskivile üks Meretehase läheduses olev 6,25 miljonit krooni maksev hoonestu. B&E peadirektor Viktor Perevalov oletas tookord, et Rääski tegelik eesmärk oli saada enda kätte maatükk Kalamajas otse mere ääres.
    Kaks aastat tagasi süttis kummalisel kombel põlema Toonart Rääski kontorihoone just enne seda, kui maksuamet tahtis näha Rääski firmade raamatupidamise dokumente.
    Firmad polnud mitu aastat maksuametile esitanud mingeid andmeid, maksuamet kahtlustas käibemaksu ja tulumaksu varjamist. Et hoone oli kindlustatud ja tahtlikku süütamist ei tuvastatud, maksis kindlustusfirma Polaris Rääskile hüvituseks mitu miljonit krooni. Maksuameti revisjon jäi ära.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturg lõpetas jaanuari kasumiga
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.