Turistid ööbivad poolikus hotellis

Kaheksakorruselise hotelli ehitus on käinud erilise kärata kaks aastat Mere puiestee äärsete majade varjus, kus Rääskile kuulub kolm kinnistut.

Toonart Rääski sõnul jääb idee järgi neljatärnihotelli maksumus tunduvalt alla 100 mln krooni. Rääsk pole ehituseks pangalaenu võtnud, vaid finantseerinud seda omavahenditest ja sõpradelt saadud laenudest.

Raha saamiseks on Rääsk müünud ka suure maja Tallinna vanalinnas ja Pärnu Sadamale 2 mln krooni eest pooled Vergi Meresadama aktsiatest.

Hotelli ehitava ASi Slaider juhatuse esimehel Allan Vatteril pretensioone tellija suhtes polnud. Vatter lausus, et viimase osa ehitusrahast peab Rääsk ära maksma pärast hotelli lõplikku valmimist. «Räägime kahe nädala pärast, eks näe, mis siis on,» märkis ta.

Metropol pole Rääski ainus hotelliprojekt. Suure hotelli kõrval tegutseb teist aastat väike Rottermanni hotell, mida Rääsk rendib ühele operaatorfirmale.

Rallisõitu armastav Toonart Rääsk sai avalikkusele tuntuks 1996. aasta kevadel, kui ostis õigusjärgselt omanikult petturist vahendaja kaudu kinnistu Tallinna vanalinnas Olevimäe tänaval. Selle maja ongi ta nüüd Metropoli nimel edasi müünud, kuid tema stiilne kontor asub endiselt maja viimasel korrusel.

Paljud Rääski ärid on koostöös kinnisvaraärimees Tõnu Leppikuga, kelle tegemisi on samuti saatnud salapära ja arusaamatused.

1996. a kevadel kirjutasid ajalehed ASile Kuumärk kuuluvast lõbustuskohast Metropol, mis avati endise kohvik Moskva ruumides. ASi Kuumärk juhatuse esimees ja üks omanikest oli Toonart Rääsk, teine Leppik. Sügisel vahetas Metropol omanikku, sest Kuumärk sattus väidetavalt finantsraskustesse.

Septembris 1996 otsustas Rääsk koos kütuseärimees Heiti Häälega investeerida Lääne-Virumaale Vergi sadamasse 7 miljonit krooni, ostes sadama Vihula vallalt 400 000 krooni eest. Tänaseks on Rääsk oma osaluse Vergis müünud Pärnu Sadamale.

1997. aasta märtsis lahvatas skandaal Tallinnas Tartu maantee 65 asuva majaga. Rääsk oli sinna majja müünud 600 000--800 000krooniseid luksuskortereid, kuid jättis maja poolikuks ja andis elanikele mõista, et need peavad ise puudu jäävad miljonid leidma. Rääsk oli paberiasjad nii lohakalt vormistanud, et heausksed omanikud ei saanud ennast korterisse sisse kirjutada.

1997. aasta augustis toimus väike vahepala Saksa-Eesti ühisfirma B&E kalliskiviga. Toonart Rääsk omandas ASi Revorand omanikuna Maapanga nõude B&E vastu. Ta müüs oksjonil pangale pandiks pandud miljoneid kroone maksva kalliskivi väidetavalt 10 000 krooniga.

B&E suhtes algatati pankrotimenetlus. Ettevõttel oli aga vara piisavalt, lisaks kalliskivile üks Meretehase läheduses olev 6,25 miljonit krooni maksev hoonestu. B&E peadirektor Viktor Perevalov oletas tookord, et Rääski tegelik eesmärk oli saada enda kätte maatükk Kalamajas otse mere ääres.

Kaks aastat tagasi süttis kummalisel kombel põlema Toonart Rääski kontorihoone just enne seda, kui maksuamet tahtis näha Rääski firmade raamatupidamise dokumente.

Firmad polnud mitu aastat maksuametile esitanud mingeid andmeid, maksuamet kahtlustas käibemaksu ja tulumaksu varjamist. Et hoone oli kindlustatud ja tahtlikku süütamist ei tuvastatud, maksis kindlustusfirma Polaris Rääskile hüvituseks mitu miljonit krooni. Maksuameti revisjon jäi ära.