Vilve Torn • 3 juuni 1999

Ami-Jas on külastaja kuningas

Tallinn Narva mnt 36

avatud E--P 12--23

lõunakomplektid E--R 12--15

kohti 76

 

Külalise hinnang 10 punkti süsteemis

teenindus -- 9

toiduvalik -- 8

hinna ja kvaliteedi suhe -- 8

joogivalik -- 6

kiirus -- 10

interjöör -- 6

KOKKU: 47

Lõunasöök Narva maanteel asuvas jaapani restoranis ami-Ja on kui nauditav teatrietendus koos pingetõusude ja -langustega.

KPMG Estonia senior manager Jüri Sakkeus on aastaid jaapanlastega koostööd teinud ning ise paaril korral Jaapanis viibinud. Ami-Ja restoranis on Sakkeus ennegi söömas käinud, kuid see oli enne restorani põhjalikku sisekujunduse ja menüü muutmist.

Restorani jõudes võtab meid uksel vastu jaapanipäraselt riietatud teenindajanna. Ta kummardab ja naeratab imearmsalt. Veidi hiljem ütleb Sakkeus, et tütarlaps tegi meid vastu võttes pisikese vea, kuid see ei ole häiriv.

«Kui külalised jaapani restorani sisenevad, peab tõusva päikese maa kombe kohaselt vastuvõtja sügavalt kummardama ning samal ajal käed kokku panema.» Eesti tütarlaps käsi kokku ei pannud. «Minule mitte mõistetavatel põhjustel peetakse Eestis kummardust koos käte kokku panemisega veidi alandavaks. Tegelikult näidatakse sellega üles suurimat lugupidamist külalise vastu,» ütleb Sakkeus.

Lõunatamiseks valime tatami-ruumi, mida enne põhjalikke ümberkorraldusi ami-Jas ei olnud. Ruumi kasutamine maksab olenemata sööjate arvust 100 krooni. Võtame jalanõud jalast ning astume mööda väikest puutreppi üles. Jaapanipäraselt kujundatud tatami-ruum on valgusküllane, keset tuba asub hiigelsuur laud, mille ääres on istumismatid. Sobiva istumisasendi otsimise ajal ütleb Sakkeus, et Jaapanis on väga erinevaid tatami-ruume, ami-Ja söögisaal on disainitud eurooplaste vajadustest lähtuvalt. Soovi korral saab ami-Ja külaline tatami-toas jalad ka laua alla panna.

Oleme ruumis vaid kahekesi ning teistes tubades toimuvat me ei kuule ega näe, sest alati, kui teenindajanna sisse tuleb või välja läheb, tõmbab ta lükandukse kinni. Sakkeus ütleb ringi vaadates, et ruumi disainimisel oleks sisekujundaja võinud veidi rohkem vaeva näha. Õitsvate kirsiokstega ja hieroglüüfidega kirjatud seinakaunistused on küll ilusad, kuid tahes-tahtmata leiab pilk seintelt üles ka kinnikatmata ventilatsiooniaugud. Sakkeusele ei meeldi ka ähvardavalt kõikuv ja kohmakas lükanduks.

Menüü uurimise ajaks soovitab teenindajanna juua jaapani teed. Seda serveeritakse maja kulul ning see tuuakse kohale väga ilusates ja omapärastes lillevaasi meenutavates savinõudes.

Eelroogade nimekiri võtab menüüs enda alla kaks lehekülge, toidud on hinnavahemikus 21--138 krooni. Valida saab salatite, köögiviljatoitude, kala ja liha vahel. Nõu küsides saame teenijannalt väga põhjaliku ja täpse soovituse, mida süüa ja millega süüa.

Tellime yakitori ehk grillitud kanaliha jaapani moodi. Mina tellin yakitori sojakastmes (37 kr), lõunakülaline valib yakitori pipraga (32 kr).

Juurde tellime 15kraadist kuuma riisiviina saket (45 kr). 40kraadisest sakest loobume. Sakkeus ütleb, et jaapanlased ei joo ka ise riisiviina kõige kangemal kujul. Jooki juuakse anumast, mis meenutab laiapõhjalist kaaneta soolatoosi.

Yakitori on hea ning hästi läbi küpsetatud. Kumbki saab kaks varrast ning meil on võimalus erinevaid yakitori'sid võrrelda. Piprane yakitori ei tekita tunnet, nagu oleks tuld neelanud, ka sojakastes yakitori ei ole liiga vürtsikas.

Põhiroogade valik mahub menüüs kolmele leheküljele ning valikut teha on väga raske. Yakiniku'st (hinnavahemikus 69--109 kr) ehk võimalusest ise grill-liha küpsetada loobume. Jätame tellimata ka tempura (mereannid ja köögiviljad) hinnavahemikus 65--173 krooni ning raamen'i (nuudliroog) hinnavahemikus 52--69 krooni.

Valime põhiroaks sushi komplekti sojakastmes kahele inimesele (220 kr). See sisaldab kalmaare, hiidkrevette, mereahvenat, lõhe, muna, kalamarja ja nori't. Viimane kujutab endast musta merevetikariba, mis näeb välja nagu suitsuangerja nahk. Vastavalt oma soovile võib nori ära süüa või taldrikule alles jätta. Lisandina pakutakse juurde jaapani sinepit, wasabi't.

Sakkeus ei heida sushi'le midagi ette. See on tema sõnul valmistatud kõiki jaapani traditsioone arvestades.

Magustoitu ja kohvi me ei telli. Sakkeus ütleb, et jaapani magustoidud ei ole suuremad asjad. «Need on jahused ja ühemaitselised.» Joome hoopis teed, sest Sakkeuse sõnul lõpetab lõunasöögi tee joomise rituaal.

Restoranist lahkudes ütleb Sakkeus, et ami-Ja on suurepärane paik ärikohtumisteks ja lõunateks. «Siin on kõik olemas nagu ühes korralikus teatrietenduses. Kui nad jaapani viski ka joogikaardile lisaksid, polekski midagi ette heita.»

marguskahr | Margus Kähr | restoran ami-Ja juhataja asetäitja

Milles seisneb ami-Ja restorani omapära?

Menüü koostas Jaapanis elav ami-Ja restorani peakokk härra Watanabe. Valikuid tehes lähtus ta põhimõttest, et kõik restoranis olevad toidud peavad olema nimetuselt, maitselt, koostiselt ja välimuselt jaapanipärased.

Enamik maitseaineid on pärit Jaapanist, sest Eestist ei ole võimalik saada nori't (merevetikas), wasabi't (sinep), wakame'd (merikapsas). Kala, linnu- ja loomaliha ostame Eestist ning kohapeal teeme valmis nuudlid, mida kasutatakse jaapani populaarseima nuudliroa raamen'ivalmistamiseks.

Väljastpoolt toome sisse ka jaapani õlu ja sake. Jaapani viski on hetkel joogikaardilt puudu, kuid tulevikus parandame selle vea.

Kuigi paljudele ei meeldi jaapani köök, on siiski aja jooksul eestlaste seas välja kujunenud oma kindel klientuur, kes ikka ja jälle siia sööma tuleb.

Sushi söömisel käsitseb Jüri Sakkeus pulki väga meisterlikult.

Jaapanlannasid meenutavad teenindajannad teevad restoranis oma tööd professionaalselt.

Kõik Ami-Ja sisekujundust ilmestavad detailid on toodud Jaapanist.

Hetkel kuum