Tänasest kaugekõnede teenuses konkurents

SuperTEL Eesti OY esindaja Ants Aasmetsa sõnul tugineb SuperTEL Eesti NSV valitsuse 8. mai 1990. a määrusele «Ettevõtete tegevusalade litsentsimise kohta Eesti NSVs», mille alusel vajab üldkasutatava sidevõrgu loomine ja moodustamine vastavat tegevuslitsentsi. «Sideseaduse järgi aga, juhul kui sideteenuse edastamine põhineb juba eksisteerival sidevõrgul, ei saa sellist teenuse osutamist lugeda üldkasutatava sidevõrgu loomiseks,» lausus Aasmets.

Reedel saatis SuperTEL vastavasisulise kirja ka sideametile, teede- ja sideministeeriumile ja Eesti Telefonile, kes on süüdistanud SuperTELi sideseaduse rikkumises.

«Meil on olemas must stsenaarium sahtlis ja arvestame konkurentsi tekkega,» ütles Eesti Telefoni juhatuse liige Valdo Kalm reedel. «Kuid kui konkurents tekib 1,5 aastat plaanitust varem, siis on küllalt keeruline olukord ja me ei saa lasta sel sündida.»

Kalm ütles, et kui SuperTEL otsustab esitada kohtusse hagi, siis peaks SuperTEL esitama kohtusse hagi Eesti riigi vastu ja sellest ei tule lühike kohtuprotsess. «Sel aastal ei saa siin midagi juhtuda,» lausus Kalm. «Kohtuprotsess võib lõppeda just siis, kui eriõiguste lõppemise tähtaeg on käes.»

Kalm ütles, et rahvusvahelised kaugekõned on üks Eesti Telefoni suuremaid tuluallikaid, millega subsideeritakse kohalikke kõnesid. Eesti Telefoni selle aasta esimese kvartali kogutulud olid 577 miljonit krooni, millest kõnede pealt tuli 60%. Rahvusvahelistest kaugekõnedest saab Eesti Telefon aastas umbes 400--450 miljonit krooni tulu ja eriõiguste lõppemisel peaks see summa Eesti Telefoni prognooside kohaselt vähenema kuni 150 miljoni krooni võrra. Eesti Telefon sai esimeses kvartalis 67 miljonit krooni puhaskasumit.

«Kontsessioonileping paneb Eesti Telefonile palju kohustusi, sealhulgas on suured investeeringud infrastruktuuri ja side arendamisse,» sõnas Kalm. «Oleme oma kohustusi täitnud ega näe põhjust, miks peame eriõigustest varem loobuma.»

Käesoleval aastal investeerib Eesti Telefon äriplaani kohaselt 600--700 miljonit krooni.

«SuperTELi algatus arendab sideteenuseid edasi ja on väga teretulnud nähtus,» sõnas ASi Uninet Andmeside arendusjuht Taavi Talvik. «Eesti Telefon võiks samade teenuste arendamisega tegeleda selle asemel, et nende vastu võidelda.»

Talvik ütles, et tema kaldub sinnapoole, et kontsessioonilepingu rikkumist SuperTELi juhul ei ole. «Internetikõnet ei saa vaadelda kui tavalist telefonikõnet,» lausus ta.

Soome andmesideettevõtte SuperTEL tegevus võib negatiivselt mõjutada Eesti Telekomi aktsia hinda.

Hansapanga maakler Mattias Mustonen rääkis, et juhul kui SuperTEL alustab tegevust kaugekõneteenuste turul, mõjutab see mingil määral Eesti Telekomi aktsia hinda. «Kõik sõltub Eesti Telefoni kasuminumbrist ja SuperTELi majandusnäitajatest,» rääkis ta.

«Internetiturg areneb küll väga kiiresti ja SuperTELil on potentsiaali,» lausus Mustonen.

«Leidub inimesi, kes hakkavad nende teenust proovima, aga usun siiski, et seda ei hakata kohe massiliselt tarbima.»

Hetkel kuum