Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tänasest kaugekõnede teenuses konkurents

    SuperTEL Eesti OY esindaja Ants Aasmetsa sõnul tugineb SuperTEL Eesti NSV valitsuse 8. mai 1990. a määrusele «Ettevõtete tegevusalade litsentsimise kohta Eesti NSVs», mille alusel vajab üldkasutatava sidevõrgu loomine ja moodustamine vastavat tegevuslitsentsi. «Sideseaduse järgi aga, juhul kui sideteenuse edastamine põhineb juba eksisteerival sidevõrgul, ei saa sellist teenuse osutamist lugeda üldkasutatava sidevõrgu loomiseks,» lausus Aasmets.
    Reedel saatis SuperTEL vastavasisulise kirja ka sideametile, teede- ja sideministeeriumile ja Eesti Telefonile, kes on süüdistanud SuperTELi sideseaduse rikkumises.
    «Meil on olemas must stsenaarium sahtlis ja arvestame konkurentsi tekkega,» ütles Eesti Telefoni juhatuse liige Valdo Kalm reedel. «Kuid kui konkurents tekib 1,5 aastat plaanitust varem, siis on küllalt keeruline olukord ja me ei saa lasta sel sündida.»
    Kalm ütles, et kui SuperTEL otsustab esitada kohtusse hagi, siis peaks SuperTEL esitama kohtusse hagi Eesti riigi vastu ja sellest ei tule lühike kohtuprotsess. «Sel aastal ei saa siin midagi juhtuda,» lausus Kalm. «Kohtuprotsess võib lõppeda just siis, kui eriõiguste lõppemise tähtaeg on käes.»
    Kalm ütles, et rahvusvahelised kaugekõned on üks Eesti Telefoni suuremaid tuluallikaid, millega subsideeritakse kohalikke kõnesid. Eesti Telefoni selle aasta esimese kvartali kogutulud olid 577 miljonit krooni, millest kõnede pealt tuli 60%. Rahvusvahelistest kaugekõnedest saab Eesti Telefon aastas umbes 400--450 miljonit krooni tulu ja eriõiguste lõppemisel peaks see summa Eesti Telefoni prognooside kohaselt vähenema kuni 150 miljoni krooni võrra. Eesti Telefon sai esimeses kvartalis 67 miljonit krooni puhaskasumit.
    «Kontsessioonileping paneb Eesti Telefonile palju kohustusi, sealhulgas on suured investeeringud infrastruktuuri ja side arendamisse,» sõnas Kalm. «Oleme oma kohustusi täitnud ega näe põhjust, miks peame eriõigustest varem loobuma.»
    Käesoleval aastal investeerib Eesti Telefon äriplaani kohaselt 600--700 miljonit krooni.
    «SuperTELi algatus arendab sideteenuseid edasi ja on väga teretulnud nähtus,» sõnas ASi Uninet Andmeside arendusjuht Taavi Talvik. «Eesti Telefon võiks samade teenuste arendamisega tegeleda selle asemel, et nende vastu võidelda.»
    Talvik ütles, et tema kaldub sinnapoole, et kontsessioonilepingu rikkumist SuperTELi juhul ei ole. «Internetikõnet ei saa vaadelda kui tavalist telefonikõnet,» lausus ta.
    Soome andmesideettevõtte SuperTEL tegevus võib negatiivselt mõjutada Eesti Telekomi aktsia hinda.
    Hansapanga maakler Mattias Mustonen rääkis, et juhul kui SuperTEL alustab tegevust kaugekõneteenuste turul, mõjutab see mingil määral Eesti Telekomi aktsia hinda. «Kõik sõltub Eesti Telefoni kasuminumbrist ja SuperTELi majandusnäitajatest,» rääkis ta.
    «Internetiturg areneb küll väga kiiresti ja SuperTELil on potentsiaali,» lausus Mustonen.
    «Leidub inimesi, kes hakkavad nende teenust proovima, aga usun siiski, et seda ei hakata kohe massiliselt tarbima.»
  • Hetkel kuum
Raul Reino: euribori tõus pole uks Mordorisse
Tõusnud euribor võib kahju asemel hoopis kasu tuua, kui oma kinnisvarasse liialt kiindunud ei olda, kirjutab Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino.
Tõusnud euribor võib kahju asemel hoopis kasu tuua, kui oma kinnisvarasse liialt kiindunud ei olda, kirjutab Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino.
Märtsikuine inflatsioon kasvas veidi
Aastases võrdluses on märtsikuine inflatsioon 15,6%, mis on madalam kui veebruari aastane näitaja – 17,8%.
Aastases võrdluses on märtsikuine inflatsioon 15,6%, mis on madalam kui veebruari aastane näitaja – 17,8%.
Modera uus aktsiate pakkumine stardib esmaspäeval
Modera kavandab järgmist aktsiate avalikku pakkumist. Pakkumises on kuni 240 000 aktsiat ning kaasata soovitakse kuni 1,08 miljonit eurot.
Modera kavandab järgmist aktsiate avalikku pakkumist. Pakkumises on kuni 240 000 aktsiat ning kaasata soovitakse kuni 1,08 miljonit eurot.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Valitsus jätnuks Sutteri preemiata, nõukogu ei pidanud seda miskiks "Kuidas saab maksta preemiat, kui nad ei ole ülesannetega hakkama saanud?"
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Barack Obama: kui Putin kaotab, siis see ei tähenda, et olemegi võitnud
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Luminofoorlambid kaovad peagi turult
See aasta on valgustustehnika arengus väga oluline, sest rakenduvad olulised ELi määrused, mis turgu reguleerivad ja kogu valgustussektorit mõjutavad.
See aasta on valgustustehnika arengus väga oluline, sest rakenduvad olulised ELi määrused, mis turgu reguleerivad ja kogu valgustussektorit mõjutavad.
Enefit Green omandas Liivi meretuulepargi 6,2 miljoni eest
Enefit Green omandas Eesti Energialt Liivi meretuulepargi projekti ja jätkab arendustöid, et alustada suures mahus taastuvelektri tootmist enne 2030. aastat.
Enefit Green omandas Eesti Energialt Liivi meretuulepargi projekti ja jätkab arendustöid, et alustada suures mahus taastuvelektri tootmist enne 2030. aastat.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.