Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ehitusfirma paigaldas jäätiseliini

    asukoht:Tallinn, Peterburi tee 42
    tellija:AS Tallinna Külmhoone
    peatöövõtja:AS Feer
    alltöövõtjad:OÜ Isoreal, AS Kryos, AS Viljandi Metallitööstus
    projekt:OÜ EMP A&I
    ehitusjärelevalve:Raivo Kiipsaar
    ehituse kestus:mai 1998 -- aprill 1999
    ehitusalune pind:2502,2 m²
    üldpind:2760,5 m²
    hoone maht:29 350 m³
    tootmispind:ca2450 m²
    ehitusmaksumus (koos käibemaksuga):27,3 miljonit krooni
    Amortiseerunud jäätisevabriku renoveerimise asemel uue rajamine oli Külmhoonele soodsam, uue tootmisliini paigaldamisel ehitusfirma kasutamine võimaldas kokku hoida.
    Järgmisel nädalal pidulikult avatava uue jäätisetehase puhul oli Külmhoonel soodsam kasutada Taanist pärineva tootmisliini paigaldamiseks uue tootmishoone ehitanud Feeri kui tellida liini tootjalt täisteenus. Ehitusfirma paigaldas jäätiseliini tootja ja tarnija Taani firma Tetra Pak Hoyer spetsialistide järelevalve all.
    Eesti esimene nullist ehitatud jäätisetehas on ehitatud euronõuetele vastavalt perspektiiviga taotleda ISO kvaliteedijuhtimissertifikaati. Tehas on projekteeritud tootmisliinide vajadusi ja tehnoloogiat silmas pidades. Vana jäätisetsehh lammutatakse.
    Uus sinise- ja valgetriibuline hoone erineb kaasaegsuse ja väljanägemise poolest tunduvalt Külmhoone kompleksis tema ümber paiknevatest aegunud tootmishoonetest.
    Ehituse käigus pidid oma töö sobitama kolm osapoolt --liinitootja firma esindaja, ehitaja ja tellija, sest paigaldustsüklid olid omavahel seotud. Omavahelise töö ajamahukas koordineerimine, tehnoloogilise osa jooniste ja tehniliste lahenduste hilinemine lükkasid tehase valmimise märtsist maisse. Jäätise tootmine uues tsehhis juba käib.
    90 miljoni kroonise üldmaksumusega jäätisetehas läks planeeritust ligi 10 miljoni krooni võrra kallimaks. Ehitust finantseeris Külmhoone omavahenditest ja Ühispanga laenuga. Tellija hindab kõrgelt panga toetust Eesti toiduainetööstusfirmadele.
    Seadmete ostuks määratud laenu tagasimaksmise 7aastase tähtajaga on seotud ka investeeringu tasuvuse aeg.
    tellija | marguspuust | Margus Puust | ASi Tallinna Külmhoone nõukogu esimees
    Meie eesmärk oli jäätisevabrik koos vastava tehnoloogiaga, mis vastaks euronõuetele tootmistsoonide, pinnakatete jmt osas. Euronõuete järgimine tõstis ehituse hinda 10 miljoni võrra. Vabrik on Eestis esimene otse nullist ehitatud jäätisetehas, seni on jäätist toodetud vanades või renoveeritud hoonetes.
    Vabrikus töötavad uued Taani jäätiseliinid, millega saab valmistada kõiki Euroopas tuntud jäätisesorte: koonus-, pulga- ja vahvlijäätist ning laialdast perejäätise sortimenti. Tehase tootmisvõimsus päevas on kahes vahetuses kokku 28 tonni. Liinide paigaldamisel tuginesime oma pikaajalistele külmatehnoloogia kogemustele.
    Esialgne valmimistähtaeg oli üle pingutatud, sest ettenägematute tehnoloogiliste probleemide lahendamine võttis oodatust kauem aega. Ehituse peatöövõtjaga sõlmitud leping hõlmas ka sisseseade montaaþi. Tarnefirma Tetra Pak Hoyer ülevaataja koordineeris seadmete paigaldust. Ehituskvaliteet on hea.
    ehitaja | tiitsala | Tiit Sala | ASi Feer projektijuht
    Oli selge, et ehitatav tehas tuleb uus ja kaasaegne. Ehitamisel pidime lähtuma piimatööstusele esitatavatest nõuetest pestavuse, kaetuse, õhuvahetuse jms kohta.
    Tellija sõlmis tehnoloogia ostmisel lepinu, et monteerib seadmed oma jõududega järelevalve all. Minu praktikas on tihti juhtunud, et tootmishoone ehituse ajal paigaldatakse ka tehnoloogia.
    Paigaldasime tehasesse uue jäätiseliini käsikäes Taani firma Tetra Pak Hoyeriga, kes paigaldab ja paneb selliseid liine tööle kümnete kaupa aastas. Algul suhtusid taanlased meisse eelarvamusega, kuid töö käigus suhtumine muutus ja nad võtsid meid võrdväärsete partneritena.
    Seadmete montaaþi tööjoonised saabusid Taanist ja kõike polnud võimalik ette näha. Osade tehnoloogiliste seadmete paiknemine selgus alles montaaþi käigus. Sellega kaasnesid muudatused tehnoloogiliste torustike- ja elektrisüsteemis. Seadmete montaaþ toimus taanlaste kogemustele tuginedes jooksu pealt.
    Kergpaneelidest metallkarkassil jäätisevabrik erineb lihtsast tootmishallist keerukama liigenduse poolest.
    Autor: Imbi E. Kaljuste
  • Hetkel kuum
Aleksei Šiškin: Gruusia Eesti-armastus tuleb ajaloost
"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
Euroala alusinflatsioon kiirenes rekordini
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Jätkusuutlikult turgu ületades – ulme või reaalsus?
Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Nädala lood: karastunud juht lõpetas firma päästmisega, noor ettevõtja sattus külma kätte
Lõppenud nädala loetumate majandusuudiste seast leidub huvitavaid karjääripöördeid, suuri koondamisi, erakordseid kohtuasju ning investeerimissoovitusi Äripäeva investorite küsitlusest.
Lõppenud nädala loetumate majandusuudiste seast leidub huvitavaid karjääripöördeid, suuri koondamisi, erakordseid kohtuasju ning investeerimissoovitusi Äripäeva investorite küsitlusest.
Nädala raadiohitid: ambitsioonikas investor, idufirmade mured ja võluvits läbipõlemise vastu
Selle nädala enim kuulatud Äripäeva raadiosaated rääkisid noore investori teekonnast miljonäriks, Ukraina võimalustest suurpealetungiks, aga ka tööstressi ja läbipõlemise vältimisest.
Selle nädala enim kuulatud Äripäeva raadiosaated rääkisid noore investori teekonnast miljonäriks, Ukraina võimalustest suurpealetungiks, aga ka tööstressi ja läbipõlemise vältimisest.
Millal tasub riigi vastu kohtusse minna, Lux Expressi kaasuse näitel
Hiljuti langetas Euroopa Kohus otsuse, et Eesti riik peab neljale riigi vastu kohtusse läinud bussivedajale kompenseerima kokku pea kahe miljoni euro väärtuses teatud sotsiaalsete gruppide tasuta sõidud.
Hiljuti langetas Euroopa Kohus otsuse, et Eesti riik peab neljale riigi vastu kohtusse läinud bussivedajale kompenseerima kokku pea kahe miljoni euro väärtuses teatud sotsiaalsete gruppide tasuta sõidud.
Arhitektist linnaametnik siksakitab huvide konfliktide vahel
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhi asetäitja Oliver Alver teeb isikliku ettevõtte alt kinnisvaraarendajatele projekte, mis saadetakse siis linnaplaneerimise ametisse menetlusse. Kuigi selline kahel toolil istumine pole seadusega keelatud, tekitab see võimaliku huvide konflikti olukorra.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhi asetäitja Oliver Alver teeb isikliku ettevõtte alt kinnisvaraarendajatele projekte, mis saadetakse siis linnaplaneerimise ametisse menetlusse. Kuigi selline kahel toolil istumine pole seadusega keelatud, tekitab see võimaliku huvide konflikti olukorra.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.