Kallas kasutab süngeid toone

Oma tööga seni hästi hakkama saanud rahandusminister Siim Kallas tegi möödunud nädalal pressikonverentsi kokku kutsudes esimese suurema vea. Soovist ennetada statistikaametit ja mõjutada riigikogus ummikus olevat negatiivse lisaeelarve arutelu, teatas Kallas, et rahandusministeeriumi hinnangul oli selle aasta esimeses kvartalis Eestis 2 protsendi suurune majanduslangus. Kõik oleks olnud tore, kui esmaspäeval poleks statistikaamet avaldanud kolm korda suuremaid langusnumbreid.

Kahe riigiasutuse teineteisest möödarääkimine vähendab nende usaldusväärsust, praegusel juhul kannatas rohkem rahandusministeerium.

Rahandusministeeriumi maine on vilets. Viimase tõsisema hoobi sai see seoses käesoleva aasta riigieelarvega, sest tulude ja majanduskasvu prognoosimisel pani ministeerium kardinaalselt mööda. Kurioosseks võib pidada seda, et rahandusministeeriumi selleks aastaks tehtud majandusprognoos osutus kõige ebatäpsemaks.

Möödunud aasta sügisel rääkisid ettevõtjad ja analüütikud, et riigieelarve koostajad hõljuvad pilvedes ning planeeritud tulude laekumist ei tule, sest järgmise aasta esimene kvartal tuleb viimaste aastate kõige raskem (vt näiteks 1998. aasta 23. septembri Äripäeva juhtkirja ja küsitlust). Ministeerium ei pööranud sellele tähelepanu ja jäi kindlaks, et majanduskasv on vähemalt 6 protsenti. Eelmisel neljapäeval näidati, et kompetentsuse osas ei ole olulist paranemist toimunud.

Rahandusministeerium on nagu pendel, mis kõigub ühest äärmusest teise. Kui aasta tagasi nähti tulevikku ainult helgetes toonides, siis nüüd on olukord vastupidine ja Eesti hetkeolukorrast ning lähitulevikust on maalitud liiga sünge ja tendentslik pilt.

Ma ei kutsu ministeeriumit üles varjama riigi finantsprobleeme, kuid lähiajaloost tulenevate negatiivsete arengute kõrval oleks kasulik rääkida ka võimalikest positiivsetest stsenaariumitest, et üldpilti tasakaalustada. Minu arvates ei ole olukord nii hull, nagu üritab koalitsioon kirjeldada. Erinevalt riigist olid ettevõtjad tagasilöökidega arvestanud ja neile ei tulnud üllatusena, et esimeses kvartalis majandus langes.

Ka see, et negatiivne lisaeelarve jätab puutumata kaitsekulutused, näitab, et paanikaks pole põhjust. Kui Eesti-sugune riik on nõus kulutama ca 6 protsenti oma tuludest sõjaväele, siis ma ei saa võtta tõsiselt Siim Kallase sünget nägemust meie riigi olukorrast.

Mustad värvid Siim Kallase viimastes esinemistes võivad olla tingitud soovist sundida opositsiooni lisaeelarvet heaks kiitma ning avalikkus enda poole võita.

See ei ole läinud aga korda, sest opositsiooni asemel hirmutab Kallas hoopis välisinvestoreid ja suurendab eestlaste hulgas kartusi krooni püsimise osas. Krooni kurss püsib usaldusel. Kui Eestit enam ei usaldata ja maksutulude alalaekumisele lisandub veel teinegi probleem -- senine välisinvesteeringute vool muutub vastupidiseks -- siis ei sõltu krooni devalveerimine sellest, millised poliitikud on parasjagu võimul.

Nii võib juhtuda, et krooni ristiisaks olnud Siim Kallasest saab vastu tema tahtmist ka krooni hauakaevaja. Et sellist arengut vältida, tuleks kasutada senisest rõõmsamaid toone Eesti väljavaadete kirjeldamisel ning otsida võimalusi, kuidas parandada ettevõtluskeskkonda.

Kiiremas korras peaks valitsus langetama positiivse otsuse ettevõtte tulumaksu kaotamise osas. Tuletan Reformierakonnale meelde, et neil on oma lubaduse täitmiseni jäänud veel 206 päeva.

Loodetavasti ei ole Siim Kallase jutud riigi raskest majandusseisust tingitud soovist valmistada avalikkus ette uudiseks, et ettevõtte tulumaksu kaotamine lükkub paremate päevadeni edasi.