Riigikogu valmis suvetööks

Artikkel

- Uudised
- Andres Reimer
- 8. juuni 1999 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigikogu valmis suvetööks
Andres Tarand ennustab riigikogu liikmete ja kantseleitöötajate suvepuhkuse edasilükkumist, sest valitsev kolmikliit ja riigikogu opositsioon kavandavad järeleandmatut võitlust tänavuse riigieelarve kärpimise pärast poolteise miljardi krooni võrra.
Üks riigikogu tööpäev maksab maksumaksjale 336 000 krooni. Kui sada riigiasemikku töötab suvel 30 päeva, on negatiivse lisaeelarve hind üle 10 miljoni krooni. Lisakulutusi riigieelarvest see endaga kaasa ei too, kuid väigakaikavedamise tulemus on kaheldava väärtusega.
Riigikogu esimees Toomas Savi, kes liigub Toompea lossis sama korrektse ja väärikana kui paraadfotol, läheb Tarandi ennustust kuuldes põlema. «Tarand ei arvesta, et inimlikel kannatustel on piir,» teatab Savi.
Toompeal valitsevate arusaamade kohaselt pole otsuste edasilükkamine maksumaksja raha raiskamine, sest riigikogus ei kehti rentaabluse nõuet. «Venitamistaktikat ei tohi ära keelata, sest sageli on see allasurututele ainus enda maksma panemise võimalus,» ütleb Andres Tarand.
Opositsioon esitas riigieelarve kärpimise eelnõule üle 500 parandusettepaneku ning valmistub iga ettepaneku läbihääletamise eel võtma kümne minuti pikkust vaheaega, kinnitab Keskerakonna esimehe nõunik Jakko Väli. Üksnes vaheaegade kogupikkuseks kujuneb venitamistaktika abil ligi sada tundi.
«Valitsusliit ei anna meie nõudmistele järele, sest tahab näidata oma jäärapäisust,» väidab opositsioonis oleva Maarahva Erakonna üks juhte Andres Varik. «Riik ja rahvas kaotavad selle jonnakuse pärast,» kinnitab ta.
Toomas Savi ütleb, et kui täna ei sünni kokkulepet erakondade vahel ja opositsioon jätkab venitamistaktikat, kutsub valitsus 18. juuniks kokku riigikogu erakorralise istungjärgu. Riigikogu liikmetel ja kantselei töötajatel peab sellel päeval algama puhkus.
Ärevus läigib riigikogu kantselei asedirektori Anu Laido ja pressiosakonna juhataja Tõnu Kaljumäe silmis, kui nad selgitavad erakorralise istungjärgu korraldamist. Ustavate riigitöötajatena ei avalda nad vähematki nurinat. «Teatud ebameeldivusi see muidugi kaasa toob,» tunnistab Kaljumäe.
Anu Laido ütleb, et erakorralise istungjärgu korraldamine ei nõua täiendavaid kulutusi, sest riigikogu liikmed saavad jaanipäevaks kavandatud puhkust kasutada augustis. Tähtis on, et riigikogu liikmed jõuaksid tööle tagasi septembri teiseks esmaspäevaks, kui algab riigikogu teine istungjärk.
Erakorraline istungjärk saab toimuda, kui kohal on vähemalt 51 riigikogu liiget. Kõik valitsusliidu riigikogu liikmed peavad eelarvekärbete läbisurumiseks kogu aeg riigikogu saalis olema.
Riigikogu on 1992. aastast pidanud 26 erakorralist istungjärku. Ainult seitse istungit on kestnud üle ühe päeva ja üks kukkus läbi.
Hetkel kuum