15 juuni 1999

Kas eelarve puudujäägi katteks võiks võtta raha Eesti Panga reservist?

Ei maksa unustada, et Eesti Pank leidis Põhja-Eesti Pangale 10 miljonit dollarit n-ö hea äri nimel. Kui selliseks puhuks saab raha anda, miks siis ei võiks keskpank oma riigi majanduse turgutamiseks raha eraldada? Põhja-Eesti Pank pole ainus näide, oleme tihtipeale näinud, kuidas Eesti Pank paigutab vahendeid nii, et need ei too enam midagi tagasi.

Igal korralikul ettevõttel on reserv ja ma leian, et on loomulik, et oma reserv on ka Eesti Pangal. Kui aga riigis on niisugune olukord, nagu meil praegu, siis on igal juhul mõistlikum reserviraha võtta eelarvedefitsiidi katteks kui seda niisama ära kinkida või ära kaotada. Ma arvan, et eelarve puudujääk on ajutine nähtus ja keskpanga raha üheks korraks, defitsiidist ülesaamiseks kasutada poleks kurjast. Tasub riskida selle nimel, et riigikogus jõutaks lisaeelarve osas kokkuleppele ega kärbitaks investeeringuid majandusse.

Krooni see üks kord vaevalt ohustaks, pigem on nii, nagu Äripäevas hiljaaegu kirjutati, Siim Kallas on krooni sünnitaja ja hauakaevaja.

Ma ei ole eelarvevaidlustesse eriti süvenenud, aga kui ettevõtja näen vaidluses kaht poolt -- üks on eelarve maht ja teine selle struktuur.

Selleks aastaks planeeritud eelarve tõus on absurdne, et mitte öelda kuritegelik. See, et valitsus püüab eelarvet mõistlikumaks teha, on minu arvates poolik abinõu, sest tundub, et see aasta tuleb veel keerulisem, kui võinuks oodata. Selles mõttes on eelarve kärpimine hädavajalik.

Riik võiks käituda teatud mõttes majanduse puhvrina -- headel aegadel võiks riigi osa olla väiksem ja rasketel aegadel suurem. Majanduse tõusuperioodil teeb investeeringuid eraettevõtlus -- ehitajad jt ettevõtjad. Rasketel aegadel, mil eraettevõtjad ei investeeri ehitusse, teedeehitusse ja muudesse sellistesse valdkondadesse, võiks riik kaaluda oma võimalusi.

See, kas riik peaks minema Eesti Panga kasumi -- mis n-ö istub lihtsalt reservis ega ole otseselt krooni kattevara -- kallale, sõltub sellest, mida eelarves kärbitakse ja milleks raha vajatakse. Kasumi kasutamine tulekski kõne alla vaid siis, kui see läheb investeeringuteks, mis aitavad elus hoida majandust. Mitte mingil juhul ei tohi seda raha kasutada subsiidiumide ja dotatsioonide maksmiseks ega matta äpardunud äriplaanidesse.

Hetkel kuum