• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas eelarve puudujäägi katteks võiks võtta raha Eesti Panga reservist?

    Ei maksa unustada, et Eesti Pank leidis Põhja-Eesti Pangale 10 miljonit dollarit n-ö hea äri nimel. Kui selliseks puhuks saab raha anda, miks siis ei võiks keskpank oma riigi majanduse turgutamiseks raha eraldada? Põhja-Eesti Pank pole ainus näide, oleme tihtipeale näinud, kuidas Eesti Pank paigutab vahendeid nii, et need ei too enam midagi tagasi.
    Igal korralikul ettevõttel on reserv ja ma leian, et on loomulik, et oma reserv on ka Eesti Pangal. Kui aga riigis on niisugune olukord, nagu meil praegu, siis on igal juhul mõistlikum reserviraha võtta eelarvedefitsiidi katteks kui seda niisama ära kinkida või ära kaotada. Ma arvan, et eelarve puudujääk on ajutine nähtus ja keskpanga raha üheks korraks, defitsiidist ülesaamiseks kasutada poleks kurjast. Tasub riskida selle nimel, et riigikogus jõutaks lisaeelarve osas kokkuleppele ega kärbitaks investeeringuid majandusse.
    Krooni see üks kord vaevalt ohustaks, pigem on nii, nagu Äripäevas hiljaaegu kirjutati, Siim Kallas on krooni sünnitaja ja hauakaevaja.
    Ma ei ole eelarvevaidlustesse eriti süvenenud, aga kui ettevõtja näen vaidluses kaht poolt -- üks on eelarve maht ja teine selle struktuur.
    Selleks aastaks planeeritud eelarve tõus on absurdne, et mitte öelda kuritegelik. See, et valitsus püüab eelarvet mõistlikumaks teha, on minu arvates poolik abinõu, sest tundub, et see aasta tuleb veel keerulisem, kui võinuks oodata. Selles mõttes on eelarve kärpimine hädavajalik.
    Riik võiks käituda teatud mõttes majanduse puhvrina -- headel aegadel võiks riigi osa olla väiksem ja rasketel aegadel suurem. Majanduse tõusuperioodil teeb investeeringuid eraettevõtlus -- ehitajad jt ettevõtjad. Rasketel aegadel, mil eraettevõtjad ei investeeri ehitusse, teedeehitusse ja muudesse sellistesse valdkondadesse, võiks riik kaaluda oma võimalusi.
    See, kas riik peaks minema Eesti Panga kasumi -- mis n-ö istub lihtsalt reservis ega ole otseselt krooni kattevara -- kallale, sõltub sellest, mida eelarves kärbitakse ja milleks raha vajatakse. Kasumi kasutamine tulekski kõne alla vaid siis, kui see läheb investeeringuteks, mis aitavad elus hoida majandust. Mitte mingil juhul ei tohi seda raha kasutada subsiidiumide ja dotatsioonide maksmiseks ega matta äpardunud äriplaanidesse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
YITi töötajate usaldusisik: eestlasi lastakse Soomes endiselt üle
Soome ehituskontserni YIT töötajate usaldusisiku Jussi Sakari sõnul on peamised tööjõudu puudutavad halli majanduse probleemid seotud kolmandate riikide töötajatega, kuid endiselt lastakse Soomes üle ka eestlasi.
Soome ehituskontserni YIT töötajate usaldusisiku Jussi Sakari sõnul on peamised tööjõudu puudutavad halli majanduse probleemid seotud kolmandate riikide töötajatega, kuid endiselt lastakse Soomes üle ka eestlasi.
Miks minilao kasutamine on kasvav trend ja millal sina võid miniladu vajada?
Mis on pildil oleval cafe racer mootorrattal pistmist minilaoga? Nii mõndagi. Mõlema juured ulatuvad 60ndate algusesse – ühel Inglismaale, teisel USA-sse. Seotus seisneb aga ka selles, et minilaod on muuhulgas sobilikud motohuvilistele rataste ja muude hobitarvikute hoiustamiseks. Milleks veel miniladusid kasutatakse ja miks see on kasvav turg?
Mis on pildil oleval cafe racer mootorrattal pistmist minilaoga? Nii mõndagi. Mõlema juured ulatuvad 60ndate algusesse – ühel Inglismaale, teisel USA-sse. Seotus seisneb aga ka selles, et minilaod on muuhulgas sobilikud motohuvilistele rataste ja muude hobitarvikute hoiustamiseks. Milleks veel miniladusid kasutatakse ja miks see on kasvav turg?