Hüvitusfond otsib süüdlast kohtu kaudu

Kaks aastat tagasi novembris sõlmisid Hüvitusfond ja Ühispank tuletistehingud, millega pank kohustus ostma fondilt möödunud aasta mais viie kommertspanga ja Norma aktsiaid kokku 143,6 miljoni krooni eest.

Tehinguid aga ei toimunud, mille tagajärjel kandis Hüvitusfond kahju kokku 63 miljonit krooni. Tehingu tagamaade uurimiseks moodustas fond tänavu kevadel komisjoni eesotsas fondi juhi Aare Tammemäega.

Kahtlusalused tehingud lõpetas fondi endine finantsjuht Andres Männart tuletistehinguid puudutava kokkuleppega 3. novembrist 1997. Peale selle esitas möödunud aasta oktoobris fondi tollane juhatuse esimees Arle Mölder Hüvitusfondile nii tuletistehingute raamlepingu kui ka nende tehingute ennetähtaegse lõpetamise kokkuleppe.

Hüvitusfond on vaatamata sellele kokkuleppele Ühispangalt nõudnud algsest lepingust tulenevate kohustuste täitmist.

Komisjoni poolt uuritud dokumentide põhjal on tõendid haginõude esitamiseks Ühispanga vastu ebapiisavad ja seetõttu ei pidanud nõukogu võimalikuks Ühispanga vastu tsiviilhagi esitada.

Tehingu aluseks olnud aktsiad oli fond varem omandanud offshore-firmadelt, mida on seostatud Ühispanga juhtidega. Need tehingud vajavad Tammemäe sõnul edasist uurimist, sest need olid tehtud turuhinnast tunduvalt madalamalt.

Hüvitusfondi nõukogu esimehe Jürgen Ligi sõnul on fondi endine juhatus eesotsas Arle Mölderiga Ühispangaga sõlmitud tehingutes olnud partneri suhtes teadmata põhjustel äärmiselt suuremeelne. «Me ei suuda ise nende tehingute tagamaid selgitada, meil pole piisavalt infot,» ütles Ligi. «Seetõttu pole me ise suutelised andma lõpphinnangut.»

Nõukogu otsustas fondi sisekontrolli abiga korraldada kompleksrevisjoni, et selgitada välja peale komisjoni poolt uuritud tehingute kõik fondile kahju toonud tehingud.

Hetkel kuum