• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hüvitusfond otsib süüdlast kohtu kaudu

    Kaks aastat tagasi novembris sõlmisid Hüvitusfond ja Ühispank tuletistehingud, millega pank kohustus ostma fondilt möödunud aasta mais viie kommertspanga ja Norma aktsiaid kokku 143,6 miljoni krooni eest.
    Tehinguid aga ei toimunud, mille tagajärjel kandis Hüvitusfond kahju kokku 63 miljonit krooni. Tehingu tagamaade uurimiseks moodustas fond tänavu kevadel komisjoni eesotsas fondi juhi Aare Tammemäega.
    Kahtlusalused tehingud lõpetas fondi endine finantsjuht Andres Männart tuletistehinguid puudutava kokkuleppega 3. novembrist 1997. Peale selle esitas möödunud aasta oktoobris fondi tollane juhatuse esimees Arle Mölder Hüvitusfondile nii tuletistehingute raamlepingu kui ka nende tehingute ennetähtaegse lõpetamise kokkuleppe.
    Hüvitusfond on vaatamata sellele kokkuleppele Ühispangalt nõudnud algsest lepingust tulenevate kohustuste täitmist.
    Komisjoni poolt uuritud dokumentide põhjal on tõendid haginõude esitamiseks Ühispanga vastu ebapiisavad ja seetõttu ei pidanud nõukogu võimalikuks Ühispanga vastu tsiviilhagi esitada.
    Tehingu aluseks olnud aktsiad oli fond varem omandanud offshore-firmadelt, mida on seostatud Ühispanga juhtidega. Need tehingud vajavad Tammemäe sõnul edasist uurimist, sest need olid tehtud turuhinnast tunduvalt madalamalt.
    Hüvitusfondi nõukogu esimehe Jürgen Ligi sõnul on fondi endine juhatus eesotsas Arle Mölderiga Ühispangaga sõlmitud tehingutes olnud partneri suhtes teadmata põhjustel äärmiselt suuremeelne. «Me ei suuda ise nende tehingute tagamaid selgitada, meil pole piisavalt infot,» ütles Ligi. «Seetõttu pole me ise suutelised andma lõpphinnangut.»
    Nõukogu otsustas fondi sisekontrolli abiga korraldada kompleksrevisjoni, et selgitada välja peale komisjoni poolt uuritud tehingute kõik fondile kahju toonud tehingud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Valitsus pani oma püsimise kaalule: lisaeelarve läheb usaldushääletusele
Valitsus kiitis erakorralisel istungil heaks otsuse siduda lisaeelarve ja sellega seotud kolm seaduse eelnõu riigikogus enne teist lugemist usaldusküsimusega ja teeb parlamendile ettepaneku arutada eelnõusid riigikogu kolmapäevasel istungil.
Valitsus kiitis erakorralisel istungil heaks otsuse siduda lisaeelarve ja sellega seotud kolm seaduse eelnõu riigikogus enne teist lugemist usaldusküsimusega ja teeb parlamendile ettepaneku arutada eelnõusid riigikogu kolmapäevasel istungil.
Kinnisvaraekspert põgenike üüritoetusest: idee on hea, aga kortereid pole ju
Riik otsustas laiendada üürilepingu toetuste meedet ja pani kohalikud omavalitsused maksma üürileandjatele toetust, et motiveerida neid Ukraina sõjapõgenikke majutama. 1Partner kinnisvarabüroo juhatuse liikme Martin Vahteri sõnul pole see idee iseeneset paha, kuid põgenike majutamise probleemi see siiski ei lahenda – turul lihtsalt pole piisavalt palju üürikortereid.
Riik otsustas laiendada üürilepingu toetuste meedet ja pani kohalikud omavalitsused maksma üürileandjatele toetust, et motiveerida neid Ukraina sõjapõgenikke majutama. 1Partner kinnisvarabüroo juhatuse liikme Martin Vahteri sõnul pole see idee iseeneset paha, kuid põgenike majutamise probleemi see siiski ei lahenda – turul lihtsalt pole piisavalt palju üürikortereid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.