Sulev Oll • 21 juuni 1999

Kohtlajärvelane ägab korterivarga hirmus

Ajal, mil veel töötav kohtlajärvelane leiba teenib, urgitseb töötu tema korteri ukse kallal.

Salajasi vargusi, millest enamik on korterivargused, on ainuüksi sellel aastal registreeritud üle 200, rääkimata juhtudest, kus kahjukannataja on loobunud avaldust esitamast. Enamikul juhtudest (68 avastatud juhust 47-l) on kurjategijad olnud töötud.

Kahjusummad pole reeglina suured, tihti varastatakse neilt, kelle korterisse on lihtsam sisse tungida, kuid kellelt pole midagi olulist võtta.

30. aprillil kutsuti politsei Kohtla-Järvel Järveküla tee 50-77, kus kaks noort meest olid tunginud korterisse, üritanud vägistada perenaist ja lahkunud lõpuks esemetega, mille väärtus oli tuhatkond krooni. Politseile tegi asja lihtsamaks see, et korteriperenaine tundis ühe varga ära, lisaks jätsid mehed maha koti mitmesuguste asjadega, mis võisid olla varem varastatud.

Üht kahest korterisse tunginud vargast tundis ka teine samal päeval politseile avalduse teinud naine, Ljudmilla.

Ära tuntud vargaks osutus 20aastane töötu Dmitri Ponedelnikov, kes andis politseile üles ka oma kaaslase, samuti mitte töötava ja õppiva 19aastase Sergei T?u?kini.

Uurimisel selgus, et enne kirjeldatud korterivarguste juurde asumist olid alkoholijoobes noormehed teinud reidi Järveküla tee 51 asuvas ühiselamus. Kolme toa vägivaldsel puistamisel koguneski kotitäis asju, mis varastel ühe ohvri juurde ununes.

Varem kohtulikult karistatud Dmitrit süüdistatakse ka varguses, kus kahjukannatajaks on Lääne-Virumaal Väike-Maarjas elav Nadezhda.

Kohtlajärvelased on korterivaraste tõttu kõvasti kannatada saanud. Eriti hull on asi Põhja ja Lõuna mikrorajoonides.

Tänavatel ja massiüritustel võib aga end täiesti turvaliselt tunda. Ka need, kes algul üritustele oma kaupa on kartnud müüma tulla, on lahkunud rahulolevatena.

Kantpeade probleemi pole siin enam ammu. Osa neist on kinni pandud, teised mullatoidul. Ning ka ajad on muutunud -- vanglast vabanenud ei saa endisel alal tegutseda.

Turvaprobleemide asemel segab ettevõtjaid majandamast hoopis linnavalitsuse ebaselge suhtumine neisse.

Korterivargusi on Kohtla-Järvel palju ja vargaid on raske tabada. Paljud vargad tunnevad oma ala, ei anna üksteist välja, pole varguse ajal purjus ega narkouimas.

Siiski oleme saanud varaste kohta piisavalt infot, kahe-kolme kuriteo järel võime juba öelda, kes tõenäoliselt vargad olid, ja nad tabada. Vargaid tunneb juba selle järgi, mida nad korteritest võtta eelistavad.

Korterivargused ongi Kohtla-Järve suurim probleem. Ettevõtlusse sekkumist, väljapressimisi, pole siin enam mitmeid aastaid. Ettevõtja võib siia tulla kartuseta.

Hetkel kuum