Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kohtlajärvelane ägab korterivarga hirmus

    Ajal, mil veel töötav kohtlajärvelane leiba teenib, urgitseb töötu tema korteri ukse kallal.
    Salajasi vargusi, millest enamik on korterivargused, on ainuüksi sellel aastal registreeritud üle 200, rääkimata juhtudest, kus kahjukannataja on loobunud avaldust esitamast. Enamikul juhtudest (68 avastatud juhust 47-l) on kurjategijad olnud töötud.
    Kahjusummad pole reeglina suured, tihti varastatakse neilt, kelle korterisse on lihtsam sisse tungida, kuid kellelt pole midagi olulist võtta.
    30. aprillil kutsuti politsei Kohtla-Järvel Järveküla tee 50-77, kus kaks noort meest olid tunginud korterisse, üritanud vägistada perenaist ja lahkunud lõpuks esemetega, mille väärtus oli tuhatkond krooni. Politseile tegi asja lihtsamaks see, et korteriperenaine tundis ühe varga ära, lisaks jätsid mehed maha koti mitmesuguste asjadega, mis võisid olla varem varastatud.
    Üht kahest korterisse tunginud vargast tundis ka teine samal päeval politseile avalduse teinud naine, Ljudmilla.
    Ära tuntud vargaks osutus 20aastane töötu Dmitri Ponedelnikov, kes andis politseile üles ka oma kaaslase, samuti mitte töötava ja õppiva 19aastase Sergei T?u?kini.
    Uurimisel selgus, et enne kirjeldatud korterivarguste juurde asumist olid alkoholijoobes noormehed teinud reidi Järveküla tee 51 asuvas ühiselamus. Kolme toa vägivaldsel puistamisel koguneski kotitäis asju, mis varastel ühe ohvri juurde ununes.
    Varem kohtulikult karistatud Dmitrit süüdistatakse ka varguses, kus kahjukannatajaks on Lääne-Virumaal Väike-Maarjas elav Nadezhda.
    Kohtlajärvelased on korterivaraste tõttu kõvasti kannatada saanud. Eriti hull on asi Põhja ja Lõuna mikrorajoonides.
    Tänavatel ja massiüritustel võib aga end täiesti turvaliselt tunda. Ka need, kes algul üritustele oma kaupa on kartnud müüma tulla, on lahkunud rahulolevatena.
    Kantpeade probleemi pole siin enam ammu. Osa neist on kinni pandud, teised mullatoidul. Ning ka ajad on muutunud -- vanglast vabanenud ei saa endisel alal tegutseda.
    Turvaprobleemide asemel segab ettevõtjaid majandamast hoopis linnavalitsuse ebaselge suhtumine neisse.
    Korterivargusi on Kohtla-Järvel palju ja vargaid on raske tabada. Paljud vargad tunnevad oma ala, ei anna üksteist välja, pole varguse ajal purjus ega narkouimas.
    Siiski oleme saanud varaste kohta piisavalt infot, kahe-kolme kuriteo järel võime juba öelda, kes tõenäoliselt vargad olid, ja nad tabada. Vargaid tunneb juba selle järgi, mida nad korteritest võtta eelistavad.
    Korterivargused ongi Kohtla-Järve suurim probleem. Ettevõtlusse sekkumist, väljapressimisi, pole siin enam mitmeid aastaid. Ettevõtja võib siia tulla kartuseta.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturg lõpetas jaanuari kasumiga
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.