Tanel Raig • 21. juuni 1999 • 1 min
Jaga lugu:

Kullerfirmade risk kindlustamata

Aprillis transpordirubriigis ilmunud Tallinna kiirkullerteenuste pakkujate ülevaade sundis konkurente uurima üksteise kindlustustingimusi, mistõttu selgus, et hinna sees lubatav kindlustus ei tähendagi kindlustusfirma poliisi kullerfirma kliendi kaubale.

Enamasti pole kullerfirmad hinna sees lubatud kindlustusvastutust kindlustusfirmades edasi kindlustanud. «Kindlustusfirmadelt edasikindlustuse võtmine läheks liiga kalliks,» ütleb Ivar Kõllo ESS Tallinnast. ESS Tallinn lubab klientidele kuni 50 000kroonist kahjuhüvitusgarantiid. Kõllo kinnitusel pole nende tegutsemise algusest peale 1997. aasta märtsis ühtegi kahjuhüvitusnõuet olnud. Sellise tee nagu ESS Tallinn valinud firmasid on Eesti-siseste väikesaadetiste veol kindlasti veel mitmeid.

Edasi kindlustamata kahjuhüvitisgarantiisse peab klient suhtuma ettevaatlikult. Kui firma on tugeva taustaga ja maksejõuline, pole kliendile ohtu. On kliendi otsustada, kas firma lubadus kanda ise võimalikud kauba kadumise kahjud on ka tegelikult täidetav või on see üles ehitatud vaid lootusele, et ehk ei juhtu veetava kaubaga midagi. Väärtkaubale on soovitatav kliendil veosekindlustus ise juurde osta.

Kliendil on võimalik libastuda veel kahe kindlustuslubadusega. Esiteks võib kullerfirma lubatud kindlustus tähendada CMR-kindlustust, mis ei lähtu kauba tegelikust väärtusest, vaid kaalust (1 kg=8,33 SDRi). Teiseks on paar pakiveofirmat piiritlenud enda vastutuse vaid 500 krooniga. Kui klient tahab kaotatud kauba eest rohkem raha, peab ta maksma eraldi tasu (näiteks Eesti Postil on kaubaväärtusmaks) või ostma ise juurde veosekindlustuse.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt