Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ERA Panga vaatemäng

    Ettepaneku valida kuueliikmeline pankrotitoimkond tegi ühe suurema võlausaldaja Hoiuste Tagamise Fondi peadirektor Madis Kallion. Tema kinnitusel oli ühiskandidaatidele oma soovituse andnud rahandusministeerium, Hüvitusfond, Ettevõtluse Krediteerimise Sihtasutus, Saksamaa Liitvabariigi suursaatkond ja Hoiuste Tagamise Fond. Kokku esitati võlausaldajatele valimiseks 14 kandidaati.
    Pankrotitoimkonda valiti Mart Habakuk, Rait Lukas, Jüri Ehasalu, Madis Üürike, Raino Paron ja Anne-Riin Kütt. Toimkond valib enda seast esimehe järgmisel nädalal.
    ERA Panga pankrotihalduri Urmas Trossi sõnul andis panga omanik Andres Bergmann alles päev enne koololekut teada, et eelmise aasta suvel on sõlmitud offshore-firmadega Norton Corporation ja Hesword Limited forvardtehingud. «Enne seda puudusid halduritel andmed nende tehingute kohta,» lisas Tross.
    Ta ütles, et ta pole sugugi üllatunud, kui selliseid aastatetaguseid tehinguid võib veelgi välja ujuda. «ERA Pank on üllatuste maa,» iseloomustas Tross ja tõi näiteks hiljuti välja tulnud ASi Polaris Vara aktsiatehingu, mille kohaselt peaks ERA Pank sügisel tagasi ostma 51% Polaris Vara aktsiakapitalist.
    Turvameeste valvsa pilgu all toimunud koosolek alustas hääleõiguslike arvu määramisest. Võlausaldajad ei omistanud offshore-firmade 36 miljoni krooni suurusele nõudele hääli, sest haldurite sõnul on tegu tundmatu taustaga firmadega.
    Nortonit ja Heswordi esindanud vandeadvokaadi Jüri Leppiku sõnul olid tal kaasas kõik vajalikud dokumendid, kuid tal ei olnud võimalik registreeruda, sest tema esindatavaid firmasid ei oldud võlausaldajate nimekirja kantud. «See on haldurite apsakas,» väitis Leppik. Ta kinnitas, et isik, kes teda volitas offshore-firmasid esindama, ei ole Eesti kodanik.
    Vastuseks ühe võlausaldaja küsimusele, kas ka Bergmann oli koosolekule palutud, vastas Tross, et Bergmann lubas pankrotihaldureid teavitada oma osalusest, kuid teda ei tulnudki.
    ERA Panga võlausaldajate esimesele üldkoosolekule registreerus ligi 12 000 võlausaldajast 191. Kokku esitasid võlausaldajad üldkoosolekule nõudeid 309,9 miljoni krooni eest. Panga raamatupidamise andmetel on panga kohustuste teadaolev kogusuurus 379 miljonit krooni.
    ERA Panga pankrotihalduri Jaak Annuse sõnul on ERA Panga varade turuväärtus üle 100 miljoni krooni võrra väiksem, kui näitas koondbilanss pankroti väljakuulutamise päeval.
    «ERA Panga juhatuse liikmete võlgnikuvande alusel on varade bilansiline väärtus 401 miljonit krooni,» selgitas Annus. «Hinnanguliselt võib varade eest saada umbes 260 miljonit krooni.»
    Laenuportfell moodustab varadest 61%. Laenude hindamise pangasisese töögrupi hinnangul on loota, et 65% neist saab tagasi, see on umbes 199 miljonit krooni. «Audiitorite hinnangu kohaselt on see summa umbes 30 miljoni krooni võrra väiksem,» rääkis Annus. Haldurid on kasutanud bilansi aktivate analüüsil ASi Audiitorbüroo EIFO abi. Annus on viimati mainitud firmas üks omanikke.
    Pankrotihalduri Urmas Trossi viimase hinnangu kohaselt ületavad panga kohustused varasid vähemalt 42,5 miljoni krooniga.
    ERA Panga võlausaldajate initsiatiivgrupp korjas üldkoosolekul allkirju kompromissettepanekule, millega tahetakse pöörduda Eesti Panga ja Optiva Panga juhtide poole.
    Plaani teostudes loodavad võlausaldajad oma raha võimalikult kiiresti suures osas kätte saada.
    Initsiatiivgrupi ettepanek on, et Optiva Pank ostaks ERA Panga varad ja kohustused tasakaalustatud paketina ära, kusjuures likviidsuslaenu hankimisel loodetakse Eesti Panga abile. «Kui varad kohustusi ei kata, oleme valmis mingis osas oma nõuetest loobuma kinnijäänud raha kiire kättesaamise huvides,» seisab pöördumises.
    Initsiatiivgruppi kuulub viisteist ERA Panga võlausaldajat, kes esindavad kokku 15 miljoni krooni ulatuses nõudeid.
    Suurimad neist on Eluasemefond, likvideeritav RAS Kreenholmi Manufaktuur, Polaris Vara, AS Tref. Koosolekul ühines initsiatiivgrupiga veel ligi 50 võlausaldajat, kelle nõue kokku on 14 miljonit krooni.
    ASi Tref juhatuse esimehe Andres Gailiti sõnul loodavad võlausaldajad Eesti Panga heatahtlikkusele. «Eesti Pank kui pankrotiavalduse esitaja ERA Panga vastu on ju asjaga seotud,» lisas Gailit.
    ERA Panga pankrotihalduri Jaak Annuse sõnul on mistahes kompromissi võimalik leida pankrotiprotsessi käigus.
  • Hetkel kuum
FinanceEstonia juhatuse esimees: pankade tulumaksu suurendamine oleks suur aeglane kaotus
Valitsuse plaanitav samm tõsta pankade kasumile kehtivat avansilist tulumaksu tooks kaasa pankade väheneva võimekuse anda uusi laene ning pidurdaks majanduskasvu. Ühtlasi muutuks pangandussektor kriisiperioodidel haavatavamaks, kirjutab finantssektori katusorganisatsiooni FinanceEstonia juhatuse esimees Kaido Saar.
Valitsuse plaanitav samm tõsta pankade kasumile kehtivat avansilist tulumaksu tooks kaasa pankade väheneva võimekuse anda uusi laene ning pidurdaks majanduskasvu. Ühtlasi muutuks pangandussektor kriisiperioodidel haavatavamaks, kirjutab finantssektori katusorganisatsiooni FinanceEstonia juhatuse esimees Kaido Saar.
Realo: laenuraha hind on tähtsuselt alles kolmas-neljas probleem
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
PRFoodsi käive kukkus, kuid tekkis väike kasum
PRFoodsi käive kahanes äsjalõppenud kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes pooleni, kuid joone alla ilmus suure kahjumi asemel väike kasum.
PRFoodsi käive kahanes äsjalõppenud kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes pooleni, kuid joone alla ilmus suure kahjumi asemel väike kasum.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: mõistagi tabas mind raev, kuid härrasmees häält ei tõsta Täiendatud kell 9.53
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ja millal ESGga pihta hakata?
Regulatsioonid, rahastajad ning välisturgude kliendid ootavad ettevõtetelt ja organisatsioonidelt aina konkreetsemat ESG mõjude teadvustamist ning juhtimist strateegilisel ärimudeli tasandil. Lisaks tuleb ettevōtetel peagi oma kestlikkusnäitajatest raporteerima hakata.
Regulatsioonid, rahastajad ning välisturgude kliendid ootavad ettevõtetelt ja organisatsioonidelt aina konkreetsemat ESG mõjude teadvustamist ning juhtimist strateegilisel ärimudeli tasandil. Lisaks tuleb ettevōtetel peagi oma kestlikkusnäitajatest raporteerima hakata.
Realo: laenuraha hind on tähtsuselt alles kolmas-neljas probleem
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Priit Humal astub abilinnapea kohalt tagasi
Korruptsiooniskandaali sattunud Tartu abilinnapea Priit Humal teatas, et astub 1. juuni seisuga ametist tagasi.
Korruptsiooniskandaali sattunud Tartu abilinnapea Priit Humal teatas, et astub 1. juuni seisuga ametist tagasi.
Raadiohommikus: aktsiapakkumine Lätist ja intresside mõju ettevõtjatele
Investor ja blogjja Märten Kress võtab üksipulgi lahti Läti finantsettevõtte DelfinGroupi suuromanike aktsiapakkumise – mis on selle head ja vead, kellel tasuks aktsiaid oma portfelli soetada ning milline võiks olla ettevõtte kasvuplaan.
Investor ja blogjja Märten Kress võtab üksipulgi lahti Läti finantsettevõtte DelfinGroupi suuromanike aktsiapakkumise – mis on selle head ja vead, kellel tasuks aktsiaid oma portfelli soetada ning milline võiks olla ettevõtte kasvuplaan.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.