Valitsuse nõrk algus

Sada päeva tagasi oli Äripäev uue valitsuskabineti tegevuse suhtes optimistlikult meelestatud. Valitsus on valmistanud mitmes olulises küsimuses pettumuse.

Laari kabineti suurimaks saavutuseks on säästueelarve koostamine ja selle läbisurumine riigikogus. Ülepaisutatud riigieelarve mahu vähendamine on põhjendatud ja toetamist väärib valitsuse järgmiseks aastaks võetud suund, et riigieelarve maht jääb samale tasemele.

Rahul ei saa olla lisaeelarve sisulise poolega. Valitsus läks kergemat teed ja kärpis summasid, mis olid mõeldud riigipoolseteks investeeringuteks. Teistest vähem tõmmati kokku näiteks kaitsekulutusi.

Valitsuse kordaminekuteks on Eesti Põlevkivi liitmine elektrijaamadega ja Eesti Raudtee erastamise käivitamine. Nüüd on vaja julgust, et erakapitali kaasamine energiasektorisse ja Eesti Raudteesse kiirelt lõpule viia.

Tunnustamist väärib valitsusasutuste töö muutmine läbipaistvaks ja eelnõude ning teiste töös olevate dokumentide avalikustamine.

Maksupoliitikat puudutavate lubaduste täitmisest kokkuvõtet tehes rõhutasid peaminister Mart Laar ja rahandusminister Siim Kallas, et tubakaaktsiisi tõus lükati edasi, mootorsõidukiaktsiisi vähendati ning ettevõtte tulumaksu kaotamise eelnõu on esitatud riigikogule. Aktsiise puudutavad lubadused on hästi täidetud, tulumaksuvabastus pole aga veel kindel.

Kallas on hakanud viitama tekkivale eelarveaugule ja eelnõu rakendamise raskusele. Opositsioonis olles ja valimiskampaania ajal ei olnud eelarveauk reformistidele ületamatuks takistuseks.

Eelnõus on tehtud vahe füüsilisest isikust ettevõtja ja teiste ettevõtlusvormide vahel. Nii on sinna sisse programmeeritud tõsine konflikt, mis raskendab eelnõu kiiret vastuvõtmist parlamendis. Halb on see, et valitsus sai eelnõu valmis riigikogu suvepuhkuse ajaks, see muudab maksureformi kiire käivitamise küsitavaks.

Tulumaksueelnõu ei ole kordaminek, vaid näitab Reformierakonna jõuetust. Kuigi enne valimisi kuulutasid reformistid, et on valimiste võitjad, ei olnud nad võimule tulekuks ja ühe oma peamise lubaduse kiireks täitmiseks valmis. Järgmise 183 päeva jooksul selgub, kas tegemist on erakonnaga, kelle juttu saab uskuda.

Saja päeva jooksul üllatasid Kallas ja Laar valijaid suhtumise muutmisega kaitsetollidesse. Seni otsustavalt tollide vastu võidelnud erakondade juhid räägivad nüüd tollide võimalikust kehtestamisest juba järgmise aasta riigieelarve raames. Praeguse valitsuse tollide kehtestamise põhiline argument on liitumine Euroopa Liiduga. See toimub kõige varem alles 2003. aastal ja põhjust kiirustamiseks pole.

Tulumaksu ja kaitsetollide ümber toimuv ning taganemine sellisest lihtsast lubadusest nagu teede- ja sideministeeriumi ning majandusministeeriumi ühendamine meenutavad paari eelmist valitsuskabinetti. Laari valitsusel on 1360 päeva aega tõestamaks, et saja päevaga tekkinud mulje osutus petlikuks.