Valekütus survestab seadust

Rahandusministeeriumi aktsiisitalituse järelevalveosakonna juhataja Marek Uusküla väitel on arutuse all peamiselt kaks ettepanekut.

Esimese kohaselt viidaks aktsiisiga maksustamise alla ka need kütused, mis praegu maksustamisele ei kuulu.

Teine idee on maksustada kütus aktsiisimaksuga mitte ainult maaletoomisel, vaid ka veel siis, kui kütuseid hiljem segatakse. Sel juhul tuleks kütusesegajal maksta aktsiisi kokkusegatud kütuse ja kogukütuse vahe pealt. «Siis tekiks maksukohustus nii või teisiti,» selgitas Uusküla.

Leedus on kütusemüügikoguse üle kontrolli saavutamiseks näiteks kõik bensiinijaamade pumbad plommitud ja neid kontrollib regulaarselt üks amet, samuti kontrollib tanklate tegevust tihedalt Leedu maksuamet.

Uusküla sõnul on Eestis praktilised meetmed kontrolli teostamiseks välja töötamata.

Täna kutsuvad juunis reidil käinud tarbijakaitseamet ja energiaturuinspektsioon välja esimesed ebakvaliteetset kütust müünud tanklate esindajad.

Tanklatele on õigus trahvi määrata kuni 20 000 krooni, tõendite esitamisega halduskohtule viimase otsusel kuni 200 000 krooni, samuti võib tankla kaotada turuloa.

Energiaturuinspektsiooni asedirektori Erik Kaldase sõnul oli valekütuse kokkusegamisega ja diisli pähe müümisega ilmselgelt tegemist ASi Mäo Taba Favora tanklas, ASi Johnny tanklas Mammastes, ASi Kadeks HT tanklas Pärnus ja ASil Gallon Haljalas.

Reidil ei kontrollitud tanklakettide kõiki tanklaid.

ASi Mäo Taba juhi Rein Mäemati sõnul on ta nõus trahvi maksma, sest tunnistab end süüdi. «Oli üks ebakvaliteetne vana mahutipõhi, millest ma vedasin 4000 liitrit uude mahutisse,» selgitas Mäemat.

Viie kuuga on riigieelarvesse laekunud mootorikütuseaktsiise 370 mln krooni, mis on planeeritud laekumisest vaid neljandik.

Aasta planeeritud kütuseaktsiisi laekumine on üle 1,5 mld krooni.

Autor: Anu Jürisson