Ühispank alandas esmaspäeval väljastatavate eluasemelaenude baasintressi kahe protsendipunkti võrra 8,86 protsendini (kuue kuu Euribor + 6%).
Samas suurusjärgus on ka Hansapanga europõhjaline eluasemelaen. Viimati olid laenuintressid sama madalal kaks aastat tagasi laenubuumi ajal.
Hansapanga kroonilaenude baasintress langes reedel ühe protsendipunkti võrra 11 protsendile.
Mõlemas pangas on langenud ka laenutaotlejalt nõutav omafinantseerimise määr, mis on 34 protsenti.
Kaks suve tagasi oli omafinantseerimise määr veel madalamal, 25 protsendi juures projekti maksumusest.
«Kui klient vastab tingimustele, siis ta ka laenu saab,» lausus Hansapanga eluasemelaenu tootehaldur Kersti Arro.
«Oleme väga huvitatud eluasemelaenude väljastamisest,» lisas Ühispanga laenuarendusosakonna spetsialist Triin Messimas. «Tahame anda senisest rohkem ja soodsamat laenu.»
Eile pärastlõunal läks Ühispanka varem kokku lepitud 12protsendilise intressiga eluasemelaenu lepingut sõlmima Eesti Ajakirjade Kirjastuse reklaamitoimetaja Reet Maran. Pangalaenuga rahastab ta Kalamajas asuva korteri ostu. Ta kavatses mõne aja pärast võtta veel laenu korteri remondiks ning oli väga rõõmus, kuuldes intresside järjekordsest alanemisest. «Kui on tõesti võimalik nii odavat laenu saada, teen sellest täna kohe juttu ega oota enam aastat,» lisas ta.
Peaministri majandusnõunik Heldur Meerits ütles, et inimeste laenamise julgus on võrreldes kahe aasta taguse ajaga vähenenud, mis sunnib pankasid laenutingimusi soodsamaks muutma. Kaudselt mõjutab laenuintressi ka inflatsiooni aeglustumine, lisas Heldur Meerits.
«Kui eelmise aasta novembris ja detsembris sõlmisime kokku ligikaudu 200 laenulepingut, siis viimastel kuudel oleme sõlminud 400 lepingut kuus,» rääkis Kersti Arro Hansapangast. Väljalaenatud raha hulk on tema sõnul samuti kolm-neli korda suurenenud.
«Esiteks on intress soodne, teiseks on eluasemelaen kaup, mille müük muutub kevadel ja suvel alati aktiivsemaks,» rääkis Arro.
Lähiajal püsivad eluasemelaenu tingimused stabiilsena ja jätkuvat langust pole pankade laenuspetsialistide hinnangul oodata.
«Ma ei usu, et enam oleks ruumi väga suurteks hinnaalandusteks,» kinnitas ka Heldur Meerits. Endise Hansapanga nõukogu liikme sõnul võiks edasine intresside alandamine mõjuda halvasti pankade tasuvusele.
«Praegu tuleb arvestada sellega, et laenuintress on ujuv ja Eesti majanduskeskkonnas ei saa me kindlalt öelda, milliseks see näiteks kolme aasta pärast kujuneb,» lausus Meerits.
«Laenusoovija peaks mõtlema, kas tema tuludes on reservi, mis suudaks katta võimalikku intressitõusu.»
Meeritsa sõnul ei ole vaatamata soodsale laenuintressile karta, et korduks kahe aasta tagune buum, kus kommertspangad andsid kergekäeliselt välja suuri laene ja unustasid kontrollida klientide maksejõulisust.