• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Peiler ja arvuti teatavad kirjadest

    Kuigi suvel ei meelita miski arvuti taha istuma, on paljudel siiski vaja jälgida ühe silmaga seal toimuvat ka siis, kui ollakse mujal. Alati on hea teada, kes ja missugusel teemal elektronposti saadab.
    Suurepäraselt sobib selleks otstarbeks peiler, mis annab kohe teada saabunud e-kirjast. Meiliteavituse vastuvõtja võib asuda ükskõik kus Eesti territooriumil, sest Baltcomi leviala katab üle 90 protsendi Eestist. Teade saabunud e-kirja kohta jõuab peilerile ühe minuti jooksul pärast meili saatmist ning sisaldab vähemalt järgmist infot: saatja (from: nimi+saatja aadress) ning teema (subject).
    E-posti vastvõtmiseks sobivad igat tüüpi peilerid, kõige enam kasutatava kaubamärgi Motorola mudelid võtavad vastu teateid-elektronposti teavitusi järgnevas mahus: üherealine Motorola Express Ultra kuni kuus teadet, neist lukustatavad kolm teadet, kaherealine LX 2 võtab vastu 20 teadet, kümme neist lukustamise võimalusega, neljarealine LX4 20 teadet, lisaks 20 teate mällu salvestamise võimalus.
    Selleks, et asuda kasutama meiliteavitust peilerile, on vaja omada peilerit ning UFOnet teenust, mille kuumaks on 35 krooni. Lisandub veel aastamaks 144 krooni. Samuti on vaja kokkulepet inetrnetiteenuse pakkujaga, kes suunab meiliteavituse peilerile.
    Põhimõtteliselt on võimalik korraldada kõigil internetiteenuse pakkujatel elektronposti teavitust peilerile, paljudega neist on Baltcom ka ise kokku leppinud. Näiteks MicroLink Online'i kliendid saavad peilerile e-kirja teavitamise teenuse tasuta, Unineti kliendid võivad osta soodsa hinnaga peilereid.
    Teadete pikkus, mis peilerile edastatakse, võib sõltuvalt internetiteenuse pakkujast olla erinev ja sõltub sellest, kui palju ta tahab teate edastamisega peilerile tegeleda. Kõige lihtsam variant teenusepakkujale on koopia saatmine peilerile, sel juhul võtab peiler vastu ka kirja sisu kaheksa teate ulatuses: olenevalt peileri margist 960--3200 tähemärki. Kirjale lisatud failide asemel võidakse kuvada mittemõistetavad sümbolid, sest peiler ei tunne failiformaate.
    Peileri mälumahu kokkuhoidmiseks soovitame ning kasutame ka ise elektronposti niinimetatud body-teavitust, mis sisaldab andmeid saatja kohta (from) ja kirja teemat (subject).
    Jaanipäevast saab kirja koopia saatmist peilerile kasutada ka priiposti serveris mail.ee, kus piisab määrangutes kirja koopia lahtrisse märkida aadressiks: peileri [email protected]
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Bituumeni-kriis lööb jalgealuse vankuma: „Tööd jääb vähemaks ja kõik on kõigile võlgu“ Riigi otsus andis raskustes sektorile kõva hoobi
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.