Ei saa me läbi Lätita

Millal teil viimati tuli mõte, et sõidaks puhkuse ajal Lätti? Tõenäoliselt oli see päris paljudel veel 80ndatel, mil koos pere või klassiga Riiga sõit oli suursündmus. Lätti tasub minna ka praegu, kui Eestis ringi sõita enam ei viitsi, aga kaugema reisi peale ei raatsi raha kulutada.

Kui lähete autoga, tuleb kõige hiljem Pärnus paak bensiini täis võtta, sest Lätis on see vedelik veidi kallim. Ja piiri poole kihutades tasub meeles pidada, et pärast viimast kurvi enne piiripunkti on peaaegu alati politsei. Selles veendusime ise ja seda kinnitasid meile ka Eesti firmade esindajad Lätis, keda seal on päris rohkesti. Eesti ettevõtlusest on Lätis kujunenud üsna arvestatav tööandja.

Ainazhi piiripunktist tuleb osta Läti liikluskindlustus ja vahetada raha. Kavalad lätlased on teinud nii, et liikluskindlustust saab võtta üheks, kaheks või 15 päevaks. Raha kasutamisega peab Lätis ettevaatlik olema, sest kõik numbrid on nii väikesed, et kaob igasugune taju, palju sa tegelikult kulutad. Kui raha on ootamatult otsa saanud, tuleb appi Hansabanka, kes automaadist raha väljavõtmise eest kasseerib 30 krooni pluss 2,5% summalt. Nii et targem on end varustada piisava hulga sularahaga. Ilma lisarahata saab tasuda küll ka maksekaardiga.

Normaalsemates motellides maksab öö keskmiselt 15 latti, kuid hommikusöögi peab ise ostma.

Kuna Jurmalas peale päevitamise ja ujumise suurt midagi teha pole, on paari päeva pärast mõttekas suunduda Riiga. Neil kahel linnal on vahet vaid mõni kilomeeter. Kui sissesõit Jurmalasse on tasuline ja maksab 1 latt, siis välja lastakse sealt päris niisama.

Siinkohal peab Lätti sõitjatele südamele panema, et kui te arvasite, et Eestis on kehv liikluskultuur, siis pärast Riias käimist paraneb teie arvamus oma riigist tunduvalt.

Läti autojuhid tegelevad tänavatel igasugu huvitavate trikkidega ja suunatuld näitavad vaid mõnikord. Iga hetk peab olema valmis selleks, et mõni auto sulle äkki kõrvaltänavast ette sõidab või ootamatult ilma mingi märguandeta rida vahetab. Ja maanteel tuleb aeg-ajalt meeleheitlikult pidurdada, sest hiigelsuur kaubaveok on sooritamas möödasõitu, milleks tal sugugi aega ega ruumi pole.

Riias on vastavatud Baltimaade uhkeim ööklubi Vernissage, kuhu sissepääs maksab viis latti, mis lätlaste väitel on juba päris kallis. Ööklubisse me ei lähe, sest pisikeste numbritega latid on selleks ajaks juba üsna nobedalt rahakoti vahelt välja libisenud.

Läheme hoopis kohta nimega Polkovnik, mis meenutab Von Krahli teatri baari, ainult puu asemel on põhiliseks kujunduselemendiks raud ja õhus rippuvasse kanepilõhna võib vabalt kirve visata. Kohalikud teavad, et siit saab ka otse letist kanepit osta, kui küsida oskad.

Vahe on ka selles, mis keeles endale jooki tellida. Inglise keeles küsitud rumm koolaga maksab 3 latti, kuid sama jook vene keeles küsituna 2 latti. Lätlaste hulgas on populaarne juua Riia balsamit mahlaga. See maksab 1.20.

Üldiselt tundub, et kange alkohol on Lätis veidi kallim ja õlu veidi odavam kui Eestis. Lätlaste suure õlletootja Aldarise pruulitud jook maksab olenevalt kohast 40 santiimist 1 latini.

Kui kedagi huvitab, siis Riias on olemas oma punaste laternate tänav ja lõbusaid tütarlapsi hääletab ka Riiga viiva tee ääres.

Riia ilusast vanalinnast polegi vist mõtet kirjutada, seda teatakse niikuinii.

Kui sõita Lätti lihtsalt niisama, eelnevalt bro?üüre uurimata, siis tasub tee peale jäävas Saulkrasti linnas sisse pöörata turismiinfo punkti, kus äärmiselt abivalmis ja meeldiv daam varustab teid kõigi vajalike teadmiste ja kaartidega.